Hämarik", ,,Loomine", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Vanemuise lahkumine" ning ,,Endla järv ja Juta". Kangelaslugude olemasolu pidi tema meelest tõendama eestlaste kunagise muinaskultuuri kõrget taset. Eesti keelde hakati F muistendeid tõlkima rahvusliku liikumise perioodil. Muistendite kaudu toetas F eestlaste tõusvat rahvuslikku iseteadvust. Kalevipoja muistendite loomisel on F kasutanud pärimusteateid, kohamuistendeid jms. Just F arendas rahvamuistendite metsikust hiiust Kalevipojast oma rahva ja maa hüvanguks tegutseva kangelase. F Kalevipoja muistenfites on juba visandatud tulevase eepose põhisündmustik. 1840.a keskpaiku värsistas F saksa keeles paar episoodi muistendist ,,Vanemuise lahkumine" ja pöördumise laulujumal Vanemuise poole. F suri 22.04.1850 Tartus, maetud Raadi kalmistule. Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803-1882)
Mis võib maastike sisukohast huvitada kohapärimust võetakse kui maastikke väärtustavat infot. Kohamuistendid on viited ajaloolistele paikadele. Rahvapärimus on 6 varasema tõlgendamise ja mõtestamise allikaks näitab kuidas inimesed on varasemalt maastikku näinud (nääiteks kust jooksis piir kodu ja võõra maa vahel). Alati kohamuistendite puhul on päris palju kindla tüpoloogiaga kohamuistendeid iga tähelepanuväärse järve puhul on tegu allasadamisega, peidetud aarded jne. Kodu- ja kultuuriloolisi allikaid tuleb vaadelda väga allikakriitiliselt! Suuline teave: kohalike elanike küsitlemine maastiku ajaloo osas. Usaldusväärsema hilisema ajaloo osas. Tegemist võib suuresti olla ,,õpitud teadmistega". Andmebaasid Muinsuskaitseregister Kohanimeregister Pärandkultuuri andmebaas MulS Mõisaportaal EHA andmebaasid
edasi, lauldi Kungla rahvast ja Taara tammikutest jätkus eesti rahvusmütoloogia kujundamine. Muistendite kaudu toetas Faehlmann eestlaste tõusvat rahvuslikku iseteadvust rahva vägevus minevikus andis lootust uueks tõusuks tulevikus: ,,Sellest peale kogu see muinasmalev marssis poegade kõrval ja julgustas neidki nende ülejõulises ründluses" (August Annist, 1935). Kalevipojamuistendite loomisel on Faehlmann kasutanud pärimusteateid, kohamuistendeid jms, mida oli tollal juba mõningal määral üles kirjutatud ja avaldatud. Just Faehlmann arendas rahvamuistendite metsikust hiiust Kalevipojast oma rahva ja maa hüvanguks tegutseva kangelase, andes niiviisi lugudele täiesti uue ideoloogilise suuna. Vana Kalev, kangelase isa, oli Faehlmannil jumalate järglane ja vägev valitseja üle maa ja mere. Kalevipoja jumalikule päritolule viitab ka Faehlmanni kasutatud nimekuju Kaleviid
annaabi.ee 
