Sotsiaal- ja turvakeskus Sotsiaal- ja turvakeskus, mis asub Avinurme vallas, loodi mai kuus aastal 2000. Keskus on suunatud peamisel eakatele aga on ka psüühilise erivajadustega inimesed. Kuna psüühiliste erivajadustega inimestega on rohkem probleemi ja nendega rohkem tööd on vaja teha, neid ei ela keskuses palju. Keskuses elab 2 psüühiliste erivajadustega inimest. Kokku keskuses elab praegu 20 inimest. Sotsiaal- ja turvakeskuses kohamaks ei ole kallis. Kohamaks on 55 eurot kuus. Igal kliendil selles keskuses tekkivad erinevad probleemid dokumentidega. Selleks, et probleeme lahendada keskuses töötab sotsiaaltöötaja. Sotsiaaltöötaja aitab inimesi, kes tulevad keskusesse, hakkama saada erinevate tervisetõenditega ja mõnedel kliendil ei ole ka ID-kaardi. Sotsiaaltöötaja sõlmib ka lepingud klientidega. Kui Eestis tõuseb pension siis sellega tegeleb ka sotsiaaltöötaja. Keskuses töötab 2 kokka, koristaja, 6 hooldajat: 1 hooldaja
Põhiliselt vajavad Eestis sotsiaalabi lapsed, invaliidid ja eakad. Laste juures on oluline, et nad kogeksid vanemlikku hoolitsust ja areneksid täisväärtuslikeks kodanikeks, seejuures mängivad tähtsat rolli toetused eriti just lasterikastele peredele Sotsiaalsetes ja majanduslikes raskustes peredele tuleb tavaliselt abiks omavalitsus. Oma- valitsus võimaldab perel taodelda toetusi, maksude soodustusi või üldse maskust vabastamist( näiteks lasteaia kohamaks, toit). Võimaldatakse peredele toiduabi, riideid, mööblit, transporti. 4 3. Lapse sotsiaalsuse areng Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, õdede- vendade ja eakaaslastega suheldes ning täiskasvanutelt toetust ja juhiseid saades. Lasteaed on kodu kõrval lapsele väga oluliseks sotsiaalse arengu kujundajaks.
Saadav summa ei ole seotud eelneva töökohaga. 1992.a lastetoetuse seaduses pikendati tasulist lapsehoolduspuhkust kuni kolmanda eluaastani. Toetust sai ema sõltumata töökoha olemasolust 0,5 miinimumpalka kuni 1,5 aastani ja 0,3 miinimumpalka kuni 3 eluaastani. Päevahoius oli 1980.a keskel veel pikad järjekorrad, siis 1990 suurened kodus olevate laste arv. Üheks probleemiks vanemate jaoks on olnud lastepäevahoiu teenuste maksumus (toiduraha, õppevahendid ja kohamaks). Eesti puhul on oluline veel, et vastavalt koolieelsete lasteasutuste seadusele peetakse lasteaeda haridusasutuseks, mitte sotsiaalhoolekande teenuseks. Kokkuvõte Gauthier(1992) on eristanud 3 perepoliitilist mudelit Euroopas: 1. Lapsesõbralikud riigid, mille otseseks eesmärgiks on sündimuse suurendamine (Ida-Euroopa maad, Prantsusmaa, Kreeka) 2. Helde lastepoliitikaga riigid, kuid eesmärgiks ei ole laste arvu
annaabi.ee 
