oluline (nt Proust´i ,,Recherche´s" on tegelaskuju vaatepunkt küll narratiivis valitsev, kuid vaatevälja piirangutega, hetkelise ignoreerimisega, mida jutustaja seesmiselt vaatab kui oma nooruse-eksitusi). 2 Isik kes räägib? Kas jutustaja on tegelane loos? Väljendid "minajutustaja", "3. isiku" narratiiv on ebapiisavad, sest väljendavad muutust narratiivisituatsioonis jutustaja -"isiku" kohalolekus, mis on muutumatu. Jutustaja saab oma narratiivis olla ainult "esimeses isikus" (v.a Caesar "Kommentaarides"). Romaanikirjanik ei pea valima kahe grammatilise vormi, vaid kahe narratiiviseisukoha vahel: kas panna lugu jutustama üks tegelaskuju või väljaspool asetsev "jutustaja". ,,Esimese pöörde verb" narratiivis viitab seetõttu kahele eri situatsioonile: jutustaja enda nimetamisele (nt Vergilius); tegelasele (nt Crusoe)
Suhte skeemid (Fiske) •Kommunaalmudel (konsensus, koostöö soovide ja vajaduste osas) •Autoritaarne mudel (targem otsustab, domineerimine, ebavõrdne) •Võrdsuse mudel (üks hääl, kindlad reeglid) •Turumajanduslik mudel (kulu ja tulu analüüs, kihlveod, bluffimine) SOTSIAALNE MÕJU •Teiste inimeste ja keskkonna mõju üksikindiviidile •teatud gruppide mõju teistele gruppidele •üksikindiviidi mõju gruppidele Sotsiaalne soodustamine •Mõju, mis väljendub teiste kohalolekus •enamasti positiivne (sooritus paraneb) • vahel ka negatiivne (sooritus kehvem) •R. Zajonc: teiste juuresolek tõstab ärevust, mis soodustab dominantsete reageeringute ilmnemist. Lihtsate ülesannete puhul on need õiged ning sooritus paraneb, raske ülesande puhul aga ei pruugi dominantne reageering automaatselt õige olla, ning see pärsib sooritust. Käitumine rahvahulgas •Inimene võib rahvahulgas sooritada tegusid, mida ta üksinda kunagi ei teeks: - kaob enesekriitika, -
Esimene riik, kes seda teha oli Egiptus, kes 1922. a sai tänu enda parteile Wafd iseseisvaks. Seal saadi läbi rahutuste iseseisvaks, aga teatud mööndustega. Suurbritannia mandaat kaotati ning Egiptusest sai iseseisv kuningriik, aga britid säilitasid suure osa enda positsioonist, sest nad kontrollisid Suessi kanalik, omasid teatud sõnaõigust Egiptuses ning kaitsesid väga visalt enda seal elavaid kodanikke. Suurbritannia kohalolekus võis tunda kuni 1952. aastani, mil võim läks Nasseri kätte. Alžeerias oli päevakorras küsimus, et tarvis on vaja laiendada kohalike osalust omavalitsuslikes institutsioonides. Seda oli tarvis seepärast, et seal oli väga suur eurooplaste kogukond: 1906. a oli seal juba 445 000 eurooplast, 1926. a juba 833 000. Pärast Teist maailmasõda oli see arv tõusnud juba ligikaudu miljonini. See oli peamine põhjus, mis takistas põliselanike osalemist omavalitsuses, aga 1919. a suudeti enda
annaabi.ee 
