kursilt kõrvalekaldumise tõttu Nõukogude õhuruumi, kus teda saadeti alla tulistama mitu MiG hävitajat. Eksinud lendur jõudis enne kokkupuudet hävitajatega Nõukogude õhuruumist väljuda. Valgesse majja saabus Nõukogude Liidu juhi Nikita Hrustsovi kiri, mis sisaldas lisaks eelmisel päeval nõutule ka tingimust, et Ühendriigid viivad oma 28. oktoober. Hrustsov teatas Moskva raadio vahendusel, et on nõustunud USA tingimustega ning lubas lõpetada rakettide ülesseadmine ja kohalepaigutatud raketid tagasi Nõukogude Liitu tuua. Kriisi lõpp... Külma sõja kõige ohtlikum konflikt leidis siiski rahumeelse lahenduse. Pärast Kuuba kriisi hakkasid suurriigid mõtlema poliitiliste suhete arendamise üle, et teha kindlaks, mida tegelikult tähendab tuumatasakaal. Just selline mõttelaad viis 1970. aastate alguses pingelõdvenduse ehk détente'i tekkeni. Laiemas tähenduses näitas aga Kuuba kriis, et tuumarelva kasutegur on väike kui massihävitusrelva
Teine luurelennuk sattus kursilt kõrvalekaldumise tõttu Nõukogude õhuruumi, kus teda saadeti alla tulistama mitu hävitajat. Samal päeval aga saabus Valgesse majja Nõukogude Liidu juhi Nikita Hrustsovi kiri, mis sisaldas lisaks eelmise päeva nõutule tingimust, et Ühendriigid viivad ka oma raketid Türgist ära. Järgmisel päeval aga teatas Hrustsov Moskva raadio vahendusel, et on nõustunud USA tingimustega ning lubas lõpetada rakettide ülessseadmise ja kohalepaigutatud raketid tuua tagasi Nõukogude Liitu. Kokkuvõte Kuuba kriis toimus aastal 1962 , mil Kuubal toimus relvastaud riigipööre, mille tagajärjel tuli võimule Fidel Castro nimg saarel kehtestati kommunistlik dikatuur. USA püüdis küll Castrot kõrvaldada, kuid Kuuba oli NSVL-ga sõlminud salajase kokkuleppe, mille tulemusena toodi Kuubale NSVL tuumaraketid. USA oli aga vastumeelne, et NSVL raketibaasid asuvad tema
Eksinud lendur jõudis enne kokkupuudet hävitajatega NLi õhuruumist väljuda. Valgesse majja saabus NLi juhi Nikita Hrustsovi kiri, mis nõudis strateegiliste relvade väljaviimist Türgist ja lubadust, et USA ei tungi Kuubasse. USA nõustus ja nõudis NLilt kõigi ründerelvade kohest väljaviimist Kuubalt. 28. oktoober. Hrustsov nõustus USA tingimustega ning teatas, et rakettide ülesseadmine on lõpetatud, kohalepaigutatud raketid võetakse maha ja saadetakse tagasi NLi.(2) 5 Lõpp Hrustsov oli mänginud õnnemängu ja kaotanud. Ta küll üritas serveerida kriisi lahendit oma võiduna, seletades, et eesmärgiks oligi olnud üksnes Kuuba julgeoleku kindlustamine ja see oli saavutatud, kui USA president oli lubanud austada Kuuba puutumatust. Samas ei saanud ta vastavalt
lubab avalikult, et ei tungi tulevikus Kuubale.29 Kennedy vastas Hruštšovi nõudmistele aga otsustas mitte Türgis olevaid rakette mainida. Mitteametlikult kinnitati aga Nõukogude suursaadikule Anatoli Dobrõninile, et USA võib "vabatahtlikult ja nagu muuseas" loobuda rakettidest Türgis vahetult pärast kriisi lõppu. 28. oktoober. Hruštšov teatas Moskva raadio vahendusel, et on nõustunud USA tingimustega ning lubas lõpetada rakettide ülesseadmine ja kohalepaigutatud raketid tagasi Nõukogude Liitu tuua.30 Maailma tagajalgel hoidnud konflikt oli rahumeelse lahenduse saanud ja seda suuresti tänu Kennedy administratsiooni kalkuleeritud diplomaatiale ja oskusele mitte provokatsioonidele alluda. Võib öelda, et kuuba kriis pani maailma mõistma: tuumarelvad panid isegi neid riike, kel puudusid ühine keel, ideoloogia või huvid, nägema, et nad on seotud üksteise
annaabi.ee 
