IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: lümfotsüüte koevedelikust pärit olevaid aineid rasvaosakesi. Lümfisõlmed Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põletiku korral lümfisõlmed suurenevad Põrn Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad
adrenaliini; Sugunäärmed toodavad suguhormoone (nt testosteroon); Kõhunääre toodab insuliini. 25) Immuunsuse mõiste ja organid, mis osalevad immunsüsteemi töös. Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Organid, mis osalevad immuunsüsteemi töös - põrn ja lümfiringe. 26) Lümfiringe ja selle osa immuunsüsteemis. Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. 27) Õgirakkude ja antikehade tootmine. Õgirakke ja antikehasid toodab organism seepärast, et võidelda erinevate haigustekitajatega (õgirakud on esmane kaitse kõikide haigustekitajate suhtes, antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega toodavad lümfotsüüdid). 28) Kirjelda omandatud immuunsust. Nakkushaiguse läbipõdemine ja vaktsineerimine - mõlemad on aktiivsed immuunsused. 29) Kirjelda signaali ülekannet närvirakkudes.
IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe: Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: · lümfotsüüte · koevedelikust pärit olevaid aineid · rasvaosakesi. Lümfisõlmed: Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põrn: Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad: Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega
Arteriaalne tromboos võib põhjustada sudame infarkti, aju infarkti ja jäsemetes gangreeni. (Viigimaa, 2009) Venoosne tromboosi korral tekib tromb veenides ja seega on erinevates organites või jäsemetes, eelkõige jalgades, takistatud vere äravool, mille tagajärjel tekivad kahjustatud organis või jäsemes verepais, valu ja põletik. Trombi tukikese ehk emboli vabanemisel võib tekkida kopsuarteri trombemboolia veresoone ummistus vere-ringega kohalekandunud embolist. (Tromboos mis see...:2015) Venossne trombembolism VTE on multifaktoriaalne haigus, mille esinemissagedus on 1-3 juhtu 1000 elaniku kohta aastas (Heit 2015: 464474). VTE hõlmab endas süvaveeni tromboosi (lühend SV), kopsuarteri trombembooliat (lühend KATE) ja aju venoossete siinuste tromboosi. (Gurbel, Tantry 2010: 569) Süvaveeni tromboosi (lühend SV) korral tekivad tekivad trombid tavaliselt sääre, reie või puusa piirkonna suvaveenides
annaabi.ee 
