(8) Kui töötaja ja tööandja lepivad kokku, et töötaja töötab kauem kui ühe kuu riigis, mille õigust ei kohaldata tema töölepingule, peab tööandja lisaks kohustuslikele andmetele teatama töötajale enne tema ärasõitu riigis töötamise aja, töötasu maksmise vääringu ning riigis viibimisega seotud hüved ja riigist tagasipöördumise tingimused. Vajalikud andmed tuleb töötajale esitada kirjalikult enne ärasõitu. Teavitamiskohustus ei sõltu töölepingule kohalduvast töö tegemise kohast ega välislähetusse saatmisest. Teavitamiskohustuse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda töölepingule kohalduvast riigi õigusest. Töötingimustest teavitamine erijuhtudel peab olema vormistatud kirjalikult, kui tööadnja ei ole seda teinud, eeldatakse, et kokkuleppeid ei ole sõlmitud ja kohustust ei ole määratud. 8. Tähtajalise töölepingu kestus, sõlmimise alused ning järjestikuse kasutamise piirangud.
(8) Kui töötaja ja tööandja lepivad kokku, et töötaja töötab kauem kui ühe kuu riigis, mille õigust ei kohaldata tema töölepingule, peab tööandja lisaks kohustuslikele andmetele teatama töötajale enne tema ärasõitu riigis töötamise aja, töötasu maksmise vääringu ning riigis viibimisega seotud hüved ja riigist tagasipöördumise tingimused. Vajalikud andmed tuleb töötajale esitada kirjalikult enne ärasõitu. Teavitamiskohustus ei sõltu töölepingule kohalduvast töö tegemise kohast ega välislähetusse saatmisest. Teavitamiskohustuse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda töölepingule kohalduvast riigi õigusest. (9) Kui tööandja ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 15 nimetatud andmeid töötajale kirjalikult teatanud, eeldatakse, et kokkuleppeid ei ole sõlmitud ja kohustust ei ole määratud. Näiteks, kui tööandja soovib tugineda asjaolule, et poolte vahel on sõlmitud tähtajaline töösuhe, peab tal
õiguse. Nn. kvalifitseerimise probleem seisneb selles, et samade eluliste asjaolude erineva kvalifikatsiooni puhul erinevates õiguskordades võivad lõplikult kohaldatava õiguse erisused viia erinevate lahenditeni. Kvalifitseerimise probleem võib ilmneda järgnevates situatsioonides: faktilise situatsiooni või õigussuhte erinev kvalifitseerimine (lex fori) kvalifitseerib erinevalt lex causae`st ehk kaasusele lõplikult kohalduvast õigusest; pideme ja mõistete erinev kvalifitseerimine (lex fori ja lex causae omavad samaseid pidemeid, kuid omistavad neile erineva tähenduse); erinevused normi käsitlusel (lex causae ja lex fori on lahkarvamusel selles suhtes, kas valitud norm on materiaalõiguslik või menetlusnorm). Kvalifikatsiooniteooriad Kvalifitseerimise probleemi lahendamiseks on pakutud mitmeid teoreetilisi lahendusi, millest on valdavad kaks: