Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"koguvaru" - 3 õppematerjali

ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED
10
docx

ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED

Mis on laoartikkel (SKU)? SKU on unikaalne toode, mis erineb teistest toodetest mingil moel. Erinevus võib seisneda suuruses, kaubamärgis, mudelis, pakendis, funktsioonis, või muudes toote omadustes või viimaste kombinatsioonis. Iga laoartikli varu üle peetakse arvestust ja hoiundatakse eraldi teistest laoartiklitest. Igat erinevat tootekoodi omavat toodet/tootekogust nimetatakse laoartikliks. 39. Kuidas leida kaubaartikli keskmist laoseisu? Ajavahemikul laos oleva koguvaru või laoartikli keskmine väärtus või kogus. Kaubaartikli varu koosneb kasutus- ja reservvarust, sellest tulenevalt keskmist laoseisu väljendatakse järgmiselt: Keskmine laoseis = ½ tooteartikli tellimiskogus + reservvaru. 40. Mis on ringluse-tulu indeks (turn-earn Index), kuidas seda leida? (tasuvusaste) Näitab varude ringlemissageduse ja ettevõtte kasumlikkuse omavahelist seost. Kirjeldab varudesse seotud kapitali tootlust. Tasuvusaste = müügimarginaal *

Logistika → Logistika ja tarneahelad
21 allalaadimist
Konspekt
26
pdf

Konspekt

O ja AT org. aine varu üle 200 Mg ha-1 maa-aluse kasuks (7­12), C% 5­6, Nüld 0,28 ­ turbahorisont (T) või turvastunud metsakõdu 0,32%; C:N ca 11 T all asuv mineraalne osa tugevasti gleistunud LPG, LkG ­ märg moder, kõdu selgelt kihiline, maa aluse ja pealse org. aine suhe 3­4 Esinevad valdavalt vaid looduslikel aladel Org. aine koguvaru 180­200 Mg ha-1; Nüld 0,24­0,27%; C:N 11­12 Eesti muldkattes 6,3%, millest ¼ turvastunud leedemullad (LG1) LG ­ märg moor, kõdu kihistunud, valdavalt O2 Lääne-Eesti ja Pärvu madalikud, Soomaa Põhjaosa, Hiiumaa Endla Reintam, 2009 22

Loodus → Eesti mullastik
159 allalaadimist
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

suurvee all). Järve kaldad on madalad, ainult idakaldal Vehendi ja Tamme küla juures on 5–8 m kõrguseni ulatuv Kesk-Devoni kaldapaljand. Järve rannad on kõrkja ja pillirooga tugevasti kinni kasvanud. Järve põhi on põhjaosas liivane ja kivine (palju varesid), samuti idaosas Vehendi lahes. Lääneosas ja eriti lõunaosas on järvepõhi valdavalt mudane. Järvemuda (sapropeeli) suurim paksus on 12 m, järvelubja suurim paksus 8 m. Järvemuda ja -lubja koguvaru on umbes 313,2 miljonit m3. Võrtsjärve elustik Eesti järvetüpoloogia järgi kujutab Võrtsjärv endast omaette eripärast järvetüüpi. Tema elustik on üsna liigirikas (ligikaudu 600 taime- ja 900 loomaliiki). Taimestik. Võrtsjärv on tüüpiline fütoplanktonijärv. Bakter-, füto- ja zooplankton on levinud ühtlaselt. Fütoplanktonis valdavad sinivetikad. Vee õitsemine algab tavaliselt mais ja kestab

Ökoloogia → Keskkonnakaitse ja säästev...
253 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun