Kuna vajumeid arvutatakse kasutuspiirseisundi järgi, tuleb vundamendilt pinnasele kanduvate jõudude suuruste määramisel kasutada koormuste normväärtusi, so koormuste osavarutegureid γ G=γQ=1. Vajumi arvutan summeerimismeetodil. Selleks tuleb vundamendi all paiknev tihenev pinnas jagada arvutuslikeks kihtideks, arvutada neis tekkivad tihendavad pinged ning neist põhjustatud kihtide deformatsioonid. Arvutuslike pinnasekihtide vajumite summa on vaadeldava vundamendi koguvajum. Vajumi arvutused esitan tabelina. Pinnase omadused vundamendi all on võetud lähteülesande puuraugu 2 järgi. Arvutuslike pinnasekihtide paksused kuni sügavuseni B on 0,2B; kuni sügavuseni 3B on 0,5B ja sealt edasi B. Teguri α leian eelpool toodud abimaterjali lisast 3. 29 Vundamendi tallalt pinnasele rakenduv jõud: Vk=311,7+22=333,7 kN Vundamendi tallalt pinnasele rakenduv pinge:
ei saa ka graafikul kujutada hetkel 0 toimuvat vajumit. Algvajumi määramiseks kasutatakse asjaolu, et konsolidatsiooni algul on deformatsioon võrdeline ruutjuurega ajast. Seepärast kui aeg suureneb 4 korda, suureneb vajum 2 korda. Algvajumi leidmiseks võetakse logaritmilise graafiku algosast mingile ajale t1 vastav vajum s1 ja seejärel ajale 4t1 vastav vajum s2. Vajumite vahe s = s2 s1 on eelöeldu põhjal võrdne vajumite vahega nullist kuni t1-ni. Seega algvajum s0 = s1 s. Koguvajum konsolidatsioonist on seega sk = s100 s0. Kui 50% konsolidatsioonist on toimunud ja konsolidatsiooniaste 0,5, on vajum seega s0 + sk/2. Graafikult saab leida nüüd sellisele vajumile vastava aja t50. Konsolidatsiooniastmele 0,5 vastab ajategur N50 = 0,485. N avaldusest saab leida konsolidatsioonimooduli 4 h 2 N50 h 2 Cv = = 0,197 (4.27) t 50 2 t 50 kus h on proovikeha algkõrgus
Alati on vaja hinnata usaldusväärselt nõrkade savipinnaste, kohevate E ; vajum s2. Vajumite vahe s=s2-s1 on eelöeldu põhjal võrdne vajumite vahega liivade ja rohkesti orgaanikat sisaldavate pinnaste kokkusurutavus. 1 nullist kuni t1-ni. Seega algvajum s0=s1-s. Koguvajum konsolidatsioonist on Savipinnasest on enamasti võimalik võtta rikkumata struktuuriga z = [ z ( x + y )] - seega sk=s100-s0. Kui 50% konsolidatsioonist on toimunud ja pinnaseproove ja seepärast otstarbekas kasutada laboratoorseid teime. Erandi
Algvajumi määramiseks kasutatakse asjaolu, et konsolidatsiooni algul on deformatsioon võrdeline ruutjuurega ajast. Seepärast kui aeg suureneb 4 korda, suureneb vajum 2 korda. Algvajumi leidmiseks võetakse logaritmilise graafiku algosast mingile ajale t1 vastav vajum s1 ja seejärel ajale 4t1 vastav vajum s2. Vajumite vahe s = s2 s1 on eelöeldu põhjal võrdne vajumite vahega nullist kuni t1-ni. Seega algvajum s0 = s1 s. Koguvajum konsolidatsioonist on seega sk = s100 s0. Kui 50% konsolidatsioonist on toimunud ja konsolidatsiooniaste 0,5, on vajum seega s0 + sk/2. Graafikult saab leida nüüd sellisele vajumile vastava aja t50. Konsolidatsiooniastmele 0,5 vastab ajategur N50 = 0,485. N avaldusest saab leida konsolidatsioonimooduli 43 4 h 2 N50 2
annaabi.ee 
