HARJA SURVE 15 kg 8 HARJA MOOTOR 230 V, 0,3 kW, 1,6 A, 1200 harja pööret minutis VAAKUMPUMBA MOOTOR 230 V, 0,88 kW, 2-astmeline 5,7, 3,6 A VEETÕSTUK/ÕHUVOOL 2184 mm PUHASTUSLAHUSE PUMP 230 V, 0,032 kW, 2-astmeline 5,7, 0,14 A PUHASTUSLAHUSE VOOLUKIIRUS 0,38 L minutis PINGE 230 vahelduvvool VOOLU KOGUTARVE 5,8 A TOITEJUHTME PIKKUS 15 m DETSIBELLIDE TASE KASUTAJA KUULMISE SUHTES SISERUUMIDES 72 dBA KAITSEKLASS IPX3 JUHTIMISSEADMETE VIBRATSIOONID <2 9
Tiinuse anabolismi fenomeni põhjused: Tiinuse ajal moodustuvad koed sisaldavad rohkem vett. (keham juurdekasvuks kulub vähem söödaenergiat ja teisi toitaineid). Tiinuse mõjul suureneb sööda kasutamise efektiivsus. NB! Jätame meelde, teine arvutusmeetod 1 kg emisepiima tootmiseks on vaja 8,3 MJ metaboliseeruvat energiat. 125 g proteiini. Kui emis annab 10 kg piima, siis tema piimatootmistarve on 83 MJ met.energiat. 1250 g proteiini. 200 kg imetava emise kogutarve on seega 83 + 23 = 106 MJ 1250 + 117 = 1367 MJ Erinevus söötmisnormidega on suur 106 61 = 45 MJ met.energiat 1367 862 = 505 g proteiini Imetav emis suudab süüa (kuivsööta) ligikaudu 3% kehamassist, seega 200 kg emis 6 kg. Arvestades emisesööda kem koostist (12,6 MJ/kg, 17,2% proteiini), tarbib emis keskmiselt 6x12,6 = 75,6 MJ met.en ja 172x6=1032 g proteiini. Võrreldes vajadusega tekib ikkagi energia-ja proteiinidefitsiit 106-75,6=30,4 MJ 1367-1032= 335 g
Energia tootmisega kaks mõistet: _ toorenergia - energia toorme tarbimine _ Iõpptarbimise energia töö sooritamiseks kuluv kasulik energia _ Globaalses primaarenergiatarbimises kuulub 1970-1990 suurenes maailma energiatoodang 58%, 1980-1990 kasv vaid 19% toodeti _ 31% energiast tahketest ainetest, _ 42% vedelatest ainetest , _ 23% gaasikontsentraadist, _ 5% hüdro-, tuurna ja geotermilisest energiast. energiatarbest _ Maailma Energiakomitee (WEC) aastaks 2020 kahekordistub energia kogutarve Kas energiat jätkub? _ Kivisütt 1500 aastaks _ Nafta 120 aastaks _ Maagaasi 60 aastaks ,,Energia (R)evolutsioon". Euroopa taastuvenergia nõukogu (EREC) ja keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace ühisraportis _ Taastuvenergeetika võiks aastal 2090 tagada kogu maailma energiavajaduse _ energiatootmisesvaja suurt pööret, et vältida dramaatilisi kliimamuutusi. Alates tööstusrevolutsiooni algusest 19. Sajandi teisel