näiteks oksjonite korralduslikku ülesehitust ning täiendavalt sisse viidud ajutine riigivõlakirjade ostuprogramm. (Eesti Pank strateegiline...2011) Euroala rahapoliitikas järgitakse keskse otsustamise ja hajutatud teostamise põhimõtet. Kõik rahapoliitilised küsimused ning eurosüsteemi ülesannete täitmiseks vajalike reeglite kehtestamine ja otsuste vastuvõtmine on EKP nõukogu pädevuses. Eurosüsteemi krediidiasutustele tagatise vastu antavate lühiajaliste laenude kogusuuruse ja vajaduse korral ka muu olulise kehtestab küll EKP nõukogu, ent rahapoliitiliste tehingute vahendamine on liikmesriikide keskpankade ülesanne. Ka krediidiasutuste kohustuslikud reservid paiknevad euroala liikmesriikide keskpankades avatud kontodel ja vastava arvestuse pidamine on iga riigi keskpanga ülesanne. (Eesti Pank strateegiline...2011) Eesti Pangas valmistati 2011. aasta alguseks rahapoliitiliste operatsioonide valdkonnas
Euroala krediidiasutuste võrdne kohtlemine sõltumata nende suurusest või asukohast. Reeglite ja menetluste ühtlustamine tagabki selle, et kõikidel euroala krediidiasutustel on tehingutes eurosüsteemiga ühesugused tingimused. Rahapoliitiliste operatsioonide detsentraliseeritud teostamine kohustuslike reservide määra ja regulaarsete refinantseerimisoperatsioonide mahu ehk eurosüsteemi krediidiasutustele antavate laenude kogusuuruse kehtestab EKP nõukogu, ent rahapoliitiliste tehingute vahendamine on liikmesriikide keskpankade ülesanne. 30. Rahapoliitika teostamise vahendid (Vt küsimus 20) 31. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (selgitus intressikanali näitel) Rahapoliitika ülekandemehhanism sisaldab kanaleid, mille kaudu rahapoliitilised otsused mõjutavad majandust tervikuna, aga eelkõige hinnataset. Kuna rahapoliitika mõju edasikandumist iseloomustavad pikad viiteajad, siis on üsna raske
heinamaad) põles 231 hektarit.69 1997. aastal tõusis kogupindala arv nii kõrgeks ulatusliku metsapõlengu tõttu Vihterpalus, mis levis ligikaudu 700. hektaril.70 Kusjuures keskmiseks tulekahju suuruseks 2007. aastal oli 4,6 ha, mis on 0,9 ha suurem, kui taasiseseisvunud Eesti keskmine metsatulekahjude suurus. 1997. aastal oli keskmiseks tulekahju suuruseks 3,2 ha, see tulemus jäi tollal alla vaid 1992. aasta keskmisele (5,1 ha), 71 mille kogusuuruse ajas samuti kõrgeks taasiseseisvunud Eesti suurim tulekahju Vihterpalus. Analüüsides Eesti keskmist sademete hulka (lisa 2), selgus, et 1997. aasta märtsist augustini oli sademeid 270 mm, samas kui 2007. aastal oli sama näitaja 325 mm. Selline vahe ei tundu nii suur, et leida põhjus, miks metsatulekahjusid oli 1997. aastal nii palju ja 2007. aastal märgatavalt vähem. Kuid 1997. aastal oli juuli keskmine sademete hulk Eestis 55 mm ja augustis 13 mm. Sama näitaja 2007
annaabi.ee 
