10.Kuidas mõjutab avaldumuse hinnangut vaatlusperioodi pikkus? Avaldumusriskile avaldab suurt mõju vaatlusperioodi pikkus. Mida pikem on periood, seda suurem on avaldumusrisk 11.Letaalsus- mõiste, kuidas arvutatakse? Haigusest põhjustatud surmad kogupopulatsioonis. Haigusest põhjustatud surmad/kõik haigestumised 12.Stabiilne populatsioon- mõiste Arvukus ja struktuur ei muutu; siia kategooriasse kuuluvad ka suured populatsioonid, kus erisuunalised muutused on kogupopulatsiooni arvestades vastastikku kompenseerivad või vähetähtsad. 13.Fikseeritud populatsioon-mõiste Uusi isendeid ei lisandu, küll aga võib loomi välja langeda; 14.Dünaamiline populatsioon-mõiste Avaldumuskordaja saab arvutada ka juhul, kui uuritav populatsioon on väga dünaamiline - populatsiooni tuuakse loomi juurde või viiakse välja ning seega ohustatud populatsiooni arvukus muutub pidevalt. AK - Ohustatuse aja ligiähedane kalkulatsioon: (ohustatud isendite arv perioodi
heterosügootsuse vahel. Väärtus lõigus [0,1], kuna struktuur tähendab alati heterosügootsuse puudujääki. Kui FST>0, siis on kahel alampopulatsioonil keskmiselt vähem heterosügootsust, kui kogu populatsioon oleks panmiktiline. FIT on ühest alampopulatsioonist juhuslikult valitud genotüübi kahe alleeli oleku korrelatsioon, arvestades mittejuhusliku ristumise võimalust populatsiooni siseselt ja alleelide sageduste erinevust alampopulatsioonide vahel; ehk kogupopulatsiooni ja keskmistatud alampopulatsioonide vahe (HI) suhe kogupopulatsiooni HT. Kui FIT>0, siis on homosügootsust nii palju % võrra rohkem, kui võiks eeldada panmiktilisest tervikpopulatsioonist samade alleelisageduste juures. [JB] 8. Seletada, mida kujutavad endast heterosügootsusindeksid (HI, HS ja HT). HI on keskmine vaadeldud heterosügootsus iga alampopulatsiooni sees. HS on keskmine alampopulatsioonide eeldatav heterosügootsus eeldades panmiksiat iga alampopulatsiooni
väärtuste kogumit nendel isenditel (so. arve, mitte isendeid). Et kõikidel populatsiooni isenditel ei ole praktiliselt kunagi võimalik tunnust mõõta või hinnata ja seda arvuliselt väljendada, siis kasutatakse kogupopulatsioonist (üldkogumist) ülevaate saamiseks juhuslikku valimit (väljavõttu ehk osapopulatsiooni). Juhuslik valim peab olema piisavalt suur, et selle alusel saaks teha statistiliselt usutavaid järeldusi kogupopulatsiooni kohta. Populatsioonis kehtivate seaduspärasuste selgitamisel kasutatakse sageli mõistet panmiktiline populatsioon. See on ideaalse populatsiooni mudel. kus erinevate genotüüpidega isendite ristumine on täiesti juhuslik ning võrdvõimalik. Koduloomade populatsioonides ei esine kunagi täielikku panmiksist. Siiski on selline ideaalse populatsiooni mudel nagu nulltasapinnaks, millega võrreldakse erinevate evolutsioonitegurite toimet ja mis
liikidele). Wynne-Edwards tõi mitmeid näiteid meetoditest, mida isendid rakendavat, et rühma huvid oleksid kaitstud: Näiteks piirates vabatahtlikult oma sigimist, hoidvat isendid oma rühma/populatsiooni suurust sellisel tasemel, mis vastab keskkonnas saada olevale toiduhulgale; hoiduvad liigisisestest konfliktidest (mis seaks muidu ohtu rühma või liigi püsimajäämise); jagavad üksteisega toitu; seltsingutesse koondumine võimaldavat isendeil hinnata kogupopulatsiooni suurust; ühiselulised putukad loobuvat täielikult sigimisest oma rühma heaks jne. Peale Wynne-Edwardsi raamatu ilmumist sattus aga rühmavaliku teooria tolleaegsete juhtivate evolutsionistide (G. Williams, D. Lack jt) kriitika alla, kes näitasid veenvalt, et Wynne-Edwardsi teooria ei pea paika. Kriitikute peamine argumentatsioon seisnes lühidalt järgmises: oletagem, et rühm tõepoolest koosneb ohvrimeelsetest isenditest, kes piiravad oma sigimist, et toitu
annaabi.ee 
