Moskva jaoks oluline informatsiooniallikas ja ühtlasi hoida kohtadel sisemist korda ning kindlustada režiimi. Sõjajärgsetel aastatel oli Eestis Nõukogude sõjaväge eriti arvukalt: ligi 120 000 meest. Eesti territoorium kuulus Balti sõjaväeringkonna koosseisu. Sõjajärgsetel aastatel olid sagedased ka konfliktid sõjaväelaste ja tsiviilelanike vahel, mil punaarmeelaste vägivallatsemine oli massiline. 1991.aastaks oli Eestis asuva Nõukogude armee käsutuses 1665 objekti kogupinnaga 87 147 hektarit. Peale Eesti iseseisvumist oli 1992.aastaks Eestisse jäänud umbes 40 000 Vene armee sõdurit, kelle valduses oli umbes 2% riigi territooriumist. Võõrväed lahkusid ametlikult Eestist 31.augustil 1994. aastal. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Teises_maailmas%C3%B5jas http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%B5ukogude_okupatsioon_Eestis_ %281940%E2%80%931941%29 http://et.wikipedia.org/wiki/NSV_Liidu_relvaj%C3%B5ud_Eestis Pajur, A. Eesti ajalugu 2
kaitseala "Aegviidu Nelijärve" ümbernimetamise kohta" (ENSV Teataja 1971, 44, 465) Hiiumaa laidude riiklikuks maastikukaitsealaks. Kaitseala laiendati 1971. ja 1998. aastal Hiiumaa kaguranniku iseloomulike koosluste (Salinõmme soolak) ja maastike ning laide ümbritseva mereala kaitseks. 2. Asukoht. Hiiumaa laidude maastikukaitseala asub Hiiu maakonnas Pühalepa vallas. Kaitseala hõlmab Hiiumaa kaguranniku vetes (ilma Kaevatsi ja Heinlaiuta) üle 20 saare kogupinnaga ~324 ha ning alates 1998.a. uute aladena Salinõmme soolaku (204 ha) ja saari ümbritsevad merealad (2 135 ha). Maastikukaitsealal on maismaa pindala 527,6 ha ja veeosa pindala 2135 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. 8 Kaitseala põhieesmärgiks on Väinamere laidude ning Hiiumaa kaguranniku iseloomulike koosluste ja maastike kaitse
täitmise suhtele kohase täitmise väärtusesse. Järeldus: A saab korteri hinda alandada VÕS § 112 lg 1 alusel võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kaasus nr 5.2 Jaanuaris sõlmisid M (müüja) ja O (ostja) notariaalselt tõestatud müügilepingu. Selle kohaselt müüs M O-le Uhkes vallas paikneva kinnisasja, millel asus vastvalminud individuaalelamu kogupinnaga 300 m2. Müügilepingu kohaselt oli ruutmeetri hind 1600 eurot ning kinnistu hind kokku 480 000 eurot. Müügilepingu p 5.5 järgi pidi M hiljemalt 1. maiks hankima elamule kasutusloa ja O-le üle andma seda tõendava dokumentatsiooni. 1. juuliks ei olnud kasutusluba ikka veel ning M polnud selle taotlemisega isegi alustanud. Seetõttu otsustas O kasutusloa hankimisega ise tegeleda. Ta kasutas asjaajamise hõlbustamiseks (taotluse ettevalmistamine, maja
annaabi.ee 
