d2z>0 min.punkt II j tingimus det.abil: H= [fxx fxy / fxy fyg ] | H1|= | fxx|= fxx , |H2| =| fxx fxy / fxy fyy | = fxx f yy - fx2y>0, fx=fy=0 ja |H1|<0 |H2|>0 =>max , fx=fy=0 |H1|>0 |H2|>0 => min n-järku: tarvilik ting z=f(x1...x2), dz=f1dx1...+ fndxn dz=0 piisav tingimus: d2z>0 D1>0, D2>0, D3>0..min d2z>0 D1<0, D2>0, D3<0... max. 9)Täisdif- kirjeldab fn-i kõigi argumentide nullist erinevatele muutustele vastava fn-i väärtuse muutust. Näitab fn-i väärtuste kogumuutust kõigi argumentide lõpmata väikeste muutuste korral. Täisdifer.on summa, mille liidetevateks on argumentide diferentsiaalide korrutise vastavate osatuletistega. Täisdifferentsiaal on dif.mõiste üldistus mitme muutuja funktsioonile. Funktsiooni U=U(x 1x2...xn) täisdifferentsiaaliks nimetame U U U avaldist dU = dx1 + dx 2 + ... + dx n Täistuletis näitab kuidas muutub fn-i x1 x 2 x n
Müüdud autode arvu muutumisest tingitud käibe osamuutus kroonides on ( ) = 8,38 - 8,26 = 0,12 mln krooni. Kokkuvõttes saame osamuutuste kohta öelda, et sõiduautode Ford Sierra müügikäive kasvas hindade arvelt 5,8% ehk 0,49 mln krooni ning müüdud autode arvu arvelt 1,5% ehk 0,12 mln krooni. Arvutuste kontrollimiseks kasutame järgmisi seoseid: 3* osamuutusi väljendavate indeksite korrutis peab ligikaudu võrduma kogumuutust näitava indeksiga 1,074 1,058 1,015 4* kroonides arvutatud osamuutuste summa peab võrduma kroonides arvutatud kogumuutusega Toodud andmetel arvutage: 1* kaubakäibe maksumuse üldindeks; 2* hinna üldindeks; 3* kaubakäibe füüsilise mahu üldindeks; 4* sääst (enamkulu), mille tarbijad said seoses hindade muutumisega. Andke tulemustele lühike tõlgendus. Lahendus: Alustame ülesande lahendust sellega, et vaatame, millised andmed meil teada on ning milline
● Rahajäägi muutus finantseerimistegevusest (tegevused, millega kaasnevad muutused omakapitali ning võetud laenude suuruses ja koosseisus; näitab seda, kuidas firma finantseeris oma põhi- ja investeerimistegevust) ● Rahajäägi kogumuutus (põhi-, investeerimis- ja finantseerimistegevusest kokku) ● Rahajääk perioodi alguses (raha algjääk) ● Rahajääk perioodi lõpus (raha lõppjääk) ● Rahajäägi muutus (sisuliselt kordab kogumuutust, kasutamine oleneb aruande koostajast) * raha all mõistetakse raha ja raha ekvivalentide summat (raha ekvivalendid on lühiajalised ülilikviidsed investeeringud, mida saab kergesti muuta teadaoleva suurusega rahasummadeks ja mille väärtuse muutumiste risk on väike) ** majandusüksused, mis soovivad oma maksevõimet paremana (rahajääki suuremana) näidata, peaksid raha ekvivalentide määratlemisel loomingulisemad olema (näiteks lugema kasutamata
justkui üks välja venitatud summa. Sellises kõverikus endas on aga veel üsna vähe informatsiooni. Et teda mõistlikult kasutada, on veel vaja ära märkida, mida me integreerime, mille suhtes ja kui pikas vahemikus. 345 Kui meil on antud mingi muutumist kirjeldav funktsioon , siis tema integraali või kogumuutust -i suhtes vahemikus tähistame: . integraal Graafiliselt on see integraal vastavuses siis -telje, joonte ning ja funktsiooni graafiku vahele jääva piirkonna pindalaga: Ülaltoodud näites integreerime kiirust aja t suhtes, vahemikus ajahetkest
annaabi.ee 
