Minu tööalased tuleviku unistused, tahaksin teha suurt karjääri. Ning pärast mitmeid aastaid seda karjääri pidades, kogemusi ja oskusi rohkem omandades rajada enda ettevõte. Ning jõuda välismariikidesse välja . Tartu Kutsehariduskeskus on just mulle sobiv kool selle pärast, et selles koolis on palju võimalusi ennas arendad. Olen kuulnud inimesteld kes on just sellest koolist läinud selle eriala peale tööle ja on head kiidusõnad öeldud . Senised oskused ja kogumused napivad. Tahaksin tulla õppima just seda ametit, et arendada enda teadmisi ja oskusi, ning ka tulevikus selle sama erialaga toidu lauale tuua . .........................Allkiri
RAHVSULIKLIIKUMINE EELLUGU *pärisorjuse kaotamine *mõni esinduslikum mõisnik kehtestas talupoegadele eraseadused, millega laiendati nende pmavalitsust ja õigust vallasvarale ning loodai talurahvakohtud. *Paul I tema ajal talurahva elu kergenes, mõisad pidid koguma magasit- kus oli toit ikalduste ajaks. *Aleksander I avaldas survet Eesti ja Liivimaa talurahva olukorra kergendamiseks 1802 Eesti maapäev võtis vastu regulatiivi"igaüks.." sellega lubati talupoegadele talude pärandav kasutamisõigu, õigus vallasvarale ning loodi valla-ja kihelkonnakohtud, kus talumeeste kohtuasju arutati nende osavõtul. 1804 analoogiline seadus 1802 aastaga. 1816 Pärisorjus kaotati Eestimaal 1819 P.orjus kaotati Liivimaal. 1849 Kehtestati Liivim.uus talurahvasedaus->järkjörguline üleminek raharendile. Algas talude päriseks otsmine. 1856 Kuulutati Eesimaal välja uus talurahvasedaus, kus jäi abiteost (s.o kiireloomulised hooajatööd mõisas-sõnnikuvedu, külv, hen...
nii, nagu nad seda oskasid ja suutsid. Vaenlased vallutasid maa süstemaatiliste rüüsteretkedega. Eestlastel tuli üle elada poolsada laastavat sõjakäiku ja neile veel omaltpoolt vastata. Teiseks põhjuseks võiks lugeda seda, et sõjaline ülekaal oli vastase poolel. Eestlastel polnud väljaõppega sõjamehi. Eestlased elasid muinasajas, kuid Lääne Euroopa kõrgkeskajas. Ordurüütlitel oli aga väljaõpe ja kogumused ning nad kasutasid tolle aja kõige paremat ja täiuslikumat relvastust. Samuti said nad oma sõjaväge täiendada uute meestega, mis eestlastel polnud aga võimali, kuna eestlasi oli vähe ja sündimus madal. Sakslaste arv oli suurem ja nad said tuua sõjamehi juurde alistatud aladelt, kuid eestlastel polnud sõjamehi kuskilt võtta. Kuna vallutajad olid head diplomaadid, siis kasutasid nad head taktikat. Nad
lautosid. Alates sellest ajast tänaseni on Eestis tegutsenud ligi 40 väiksemat ja suuremat klaveritöökoda ning vabrikut. Tuntuks on saanud klaveriehitajad Erich, Lorenz, Falck, Hasse, Meyer, Mirsalis, Wiesner, Sopha, Goldorff, Rathke, Priske, Moritz, Oss, Saarmann, Tusty, Saar, Rässa, Romm, Salong, Jurak, Olbrey, Heine, Sprenk-Läte, Ihse ja paljud teised. Väikestetöökodade otsingud, katsetused ja klaverite ehitamise kogumused kasutati hiljem ära 1951. aastal loodud Tallinna Klaverivabrikus. Muuseumi pillikollektsioonis on eesti meistrite valmistatud pille, eesti muusikutele- näitlejatele kuulunud kaugemate maade meistrite instrumente ja ka mitmeid huvitavate legendidega klavereid. Eestimaal on tegutsenud ligi 40 kohalikku klaverimeistrit. Eksponeeritud on pillimeister Hans Heinrich Falcki (1791-1874) klaver. Muuseumi vanim klaver on Londonis 1771.aastal valmistatud Zumpe pill
haamerklavereid, püstklavereid, positiive, harfe ja lautosid. Alates sellest ajast tänaseni on Eestis tegutsenud ligi 40 väiksemat ja suuremat klaveritöökoda ning vabrikut. Tuntuks on saanud klaveriehitajad Erich, Lorenz, Falck, Hasse, Meyer, Mirsalis, Wiesner, Sopha, Goldorff, Rathke, Priske, Moritz, Oss, Saarmann, Tusty, Saar, Rässa, Romm, Salong, Jurak, Olbrey, Heine, Sprenk- Läte, Ihse ja paljud teised. Väikeste töökodade otsingud, katsetused ja klaverite ehitamise kogumused kasutati hiljem ära 1951. aastal loodud Tallinna Klaverivabrikus. Klahvpillid on veel klavesiin, orel, süntesaator ja akordion. Keelpillid Keelpillid kuuluvad kahte rühma ühed on poogenpillid (viiul,vioola, tsello ja kontrabass) ja teised on näppepillid (harf, kitarr, lauto mandoliin, balalaika, bandzo). Keelpillid saadavad helisid välja keelte võnkumisena. See tekib poognahõõrumisest keelte vastu. Poogen koosneb elastsest
annaabi.ee 
