Seal selgub, palju lõpliku uriini tekib. · Tagasi imendumist kogumistorukestest reguleerib antidiureetiline hormoon ehk ADH, mille toimel imendub kas rohkem või vähem tagasi. · ADH produktsioon sõltub: läheb hüpofüüsi tagasagarasse- seal on kaks tuuma NS ja NP, kus tekib ADH. Kui osmootne rõhk on tõusnud või kui vererõhk on langenud, siis on ADH produktsioon tõusnud- vee kaotus, higistamine, soolane toit. · ADH mõjul imendub läbi kogumistorukese seina rohkem vett tagasi. · Akvaporiinid-vee kanalid-kui osmootne rõhk on 0, siis neil ei ole suurt fukntsiooni. Kui vabaneb rohkem ADH-d, siis veekanalid paiknevad ümber valendikupoolsele membraanile, akvaporiinid vabanevad, vesi tuleb sealt neerutorukesest kogumistorukestesse, osmoosi teel vesi liigub rakust välja. · ADH produtksioonist sõltub see, kui palju vett imendub akvaporiinide kaudu
Na - ja Cl - ioonide aktiivne transport rakuvaheainesse, kusjuures see nefroni osa on veele läbitamatu. Nii tekib kõrge soolade kontsentratsioon Henle lingu ümbritsevas rakuvaheaines ja kutsub esile vee liikumise kõrgema kontsentratsiooni suunas seega tagasi organismi. Olulist rolli vee tagasiimendumises distaalses torukeses ja kogumistorus etendab ADH (antidiureetiline hormoon) ADH muudab väänilise torukese ja kogumistorukese epiteeli veele läbitavaks nii muutub uriin kontsentreeritumaks ja organism peab vee kinni. Lõpliku e. sekundaarse uriini hulk on 1-1,5 liitrit ööpäevas. 3) sekretsioon Tubulaarse sekretsiooni tulemusena tuuakse torukese valendikku tagasi aineid torukesi ümbritsevatest veresoontest või ained, mida toodetakse torukeste enda rakkudes (nt. orgaanilised happed, alused, ravimid jne.). Neerude regulatoorsed funktsioonid.
Distaalne sirgtuubul Distaalne vääntuubul Nefroni distaaltuubulitele järgnevad kogumistorukesed ja kogumisjuhad Proksimaalsed tuubulid – glükoosi, aminohapete, vee, valkude aktiivne tagasiimendumine glomerulaarfiltraadist Distaalsed tuubulid – Na+ vahetus K+ vastu aldosterooni kontrolli all Kogumistorukesed ja juhad – olulised uriini lõplikul kontsentreerimisel (koos säsis olevate sirgveresoontega) Kogumistorukese seina vooderdavad kaks rakuliiki: heledad rakud (enamik) ja tumedad e kiilrakud NEERUKEHAKE. GLOMERULAARNE BASAALNE MEMBRAAN. Ümara või ovaalse kujuga struktuurid, paiknevad koore osas, eristatakse soonpoolust ja tubulaarpoolust Neid ümbritseb Bowmani kapsel, kehakese keskel paikneb päsmake – kapsli ja päsmakese vahele jääb kihnu valendik, kuhu filtreeritakse esmane uriin
annaabi.ee 
