Mõisted 1. trääl- orjuses olev sõjavang v. selle järeltulija 2. adratalupoeg- Eesti- ja Liivimaal talupoeg, kelle talu põllud olid hinnatud adramaades ja kes kandis tavalisi feodaalkoormisi, adrik 3. üksjalg- 15.17. saj. Eestis väljaspool kogukonnamaad asunud talupoeg, kes tegi mõisale ühe jalapäeva nädalas 4. maavaba talupoeg- muistsete Eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Olid vabad kõigist koormistest 5. kaksikklooster 6. linnafoogt-(kuninga poolt määratud) linna haldur ja/või kohtunik 7. vitaalivennad- 14.-15. sajandil Lääne- ja Põhjamerel tegutsenud mereröövlid 8. premonstraatlik reegel 9. toomkapiitel-vaimulike nõukogu toomkiriku juures 10. visitatsioon- koolikatsumine
1. Kuidas jaotas reformatsioon Saksamaa ühiskonna? Saksamaal tekkis kaks leeri. Põhja- ja idapoolsetel aladel oli luteri usk, aga Lõuna- ja Lääne-Saksamaa jäid valdavalt katoliku usku. Ühiskond lagunes luteri usu pooldajateks ehk protestantideks. Katolikku usku pooldasid keiser ja paavst. 2. Kuidas innustas M. Lutheri õpetus Saksa talurahvast? Nad leidsid, et Lutheri õpetussõnade järgi on põhimõtteliselt ka neil õigus kunagi kaotatud kogukonnamaad tagasi saada ja ühiskasutavaks muuta. 3. Selgita termin Saksa talurahvasõda? 1524-1525 talurahva ülestõusud. 4. Too välja 1555. aastal sõlmitud Augsburgi usurahu sisu ja tähtsus. Luteri usk tunnistati siis riigi teiseks usuks, peale katoliku usu. Kehtis lause „Kelle valitsus, selle usk“. Tähtis oli see sellepärast, et inimestele jäeti siis vaba valik, mitte ei surutud katoliku usku lõpuni peale. 5
slaavlastega. 1071 said türklased Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle võidu. Bütsantsile kuulus kogu maa ning seda käsutas keiser, kes läänistas maid feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest. Feodaalaristokraadid resideerisid linnades, elatudes kinnisvara rentimisest, teenistusest riigi tsiviilasutustes ja sõjaväes. Vabade kogukondlaste suhteliselt suur osa elanikkonnas kindlustas riigimaksude laekumise, olles keskvõimule oluline sotsiaalne tugi. Formaalselt kuulusid kogukonnamaad riigile. 10. sajandil püüdsid Bütsantsi Makedoonia dünastia keisrid maade endale haaramist seadustega pidurdada. 13. saj-ni kasutati orjatööjõudu (hinnatud tööjõud). Kuna barbariseerunud sõjaväge oli kulukas ülal pidada, moodustati provintside asemele teemad, mille eesotsas seisid kõrgema sõjalise ja tsiviilvõimuga asehaldurid e strateegid, kes käsutasid 4000-5000 mehelist talupoegade – stratiootide maakaitseväge, kes said sõjaväeteenistuse eest pärandatava jaosmaa. 11
DU SURETÉ GENÉRALE). Algas ajastu, mida ajaloolased kutsuvad JAKOBIINIDE DIKTATUURiks, kuid ka TERRORiks. Ometi ei maksa arvata, et enamik rahvast poleks jakobiine toetanud. Just nemad viisid läbi põllumajandusreformi, mis oli maarahvale olulise tähtsusega. Endised feodaalkohustused tühistati. Kõige vaesemad talupojad said tasuta 0,4 ha suuruse maatüki; maad võis ka emigrantide valdustest 10-aastase järelmaksuga juurde osta. Kogukonnamaad jagati vastavalt perekonna suurusele. Nii muutusid talupojad, kes moodustasid enamiku rahvastikust, maaomanikeks ja tootjaiks. See oli nii edumeelne samm, et teiste riikide talupojad ei osanud sellest undki näha. Valmis sai ka 1793. a konstitutsioon, mis oli esimesest tunduvalt demokraatlikum. Kui esimene põhiseadus tagas riigile konstitutsioonilise monarhia, siis uus tegi valitsevaks reziimiks vabariigi.
DU SURETÉ GENÉRALE). Algas ajastu, mida ajaloolased kutsuvad JAKOBIINIDE DIKTATUURiks, kuid ka TERRORiks. Ometi ei maksa arvata, et enamik rahvast poleks jakobiine toetanud. Just nemad viisid läbi põllumajandusreformi, mis oli maarahvale olulise tähtsusega. Endised feodaalkohustused tühistati. Kõige vaesemad talupojad said tasuta 0,4 ha suuruse maatüki; maad võis ka emigrantide valdustest 10-aastase järelmaksuga juurde osta. Kogukonnamaad jagati vastavalt perekonna suurusele. Nii muutusid talupojad, kes moodustasid enamiku rahvastikust, maaomanikeks ja tootjaiks. See oli nii edumeelne samm, et teiste riikide talupojad ei osanud sellest undki näha. Valmis sai ka 1793. a konstitutsioon, mis oli esimesest tunduvalt demokraatlikum. Kui esimene põhiseadus tagas riigile konstitutsioonilise monarhia, siis uus tegi valitsevaks režiimiks vabariigi.
annaabi.ee 
