või olla ebaolulised. Erinevad inimesed peavad väärtusteks erinevat. Igal ajastul on aga oma mood ning tendents, mis ajaga muutub. Uuendusi tuli igas valdkonnas. Teise maailmasõja järgne raske aeg oli juba hajumas ning algava heaolu üheks sümboliks kujunes beebibuum. 1950. aastal hakkas hoogsalt arenema television. USA-s sõja tekitatud elamispinna nappuse lahendas puhkenud ehituse tõusuperiood; moes oli vabaplaneering, mis oli tegelikult kogukondlikest kammitsatest väljapürgivatele inimestele täiesti meeltmööda. NSVL-s aga Hrustsovi aeg, mis tõi kaasa piiratud vabaduse. 1950.-te lõpu liialdustest vabanemise ja poliitilise sula tähe all projekteeriti kuuekümnendatel aastatel mõningaid modernistlikust vaimsusest kantud hooneid("Vanemuise" teater Tartus). 60-ndatel valmivad esimesed suured paneelelamute rajoonid (Tallinnas Mustamäel ja Tartus Ülejõel.) Ka teadus ei jäänud "ajast maha"
Hoogsalt hakkas arenema televisioon. Muude kodumasinate kõrval pidi 1950 aastate moodsas kodus olema ka televiisor. 1953 a saadeti USA's eetrisse esimesed värvilised telesaated. Puhkenud ehitusbuum lahendas Lääne-Euroopas võrdlemisi kiiresti sõja tekitatud elamispinna nappuse. Vabaplaneering: hooned seisid eraldi, moodustamata tänavat. Kaduma läks harjumuspärane linnamiljöö. Naabruskonna kadumine oli kogukondlikest kammitsatest väljapürgivatele inimestele meeltmööda. Rõivastuses, mööblis, arhitektuuris ja mujal domineeris 1940 a teisel poolel ja osalt veel 1950 aastate algulgi sõjaeelne stiil, mistõttu võib pidada nii 1920 & 1950 aastate ehitisi/puhvetkappe samadeks. See sarnasus on hõlmatav funktsionalismi mõiste alla. Rõivamoele oli sõda lisanud sõjaväelaslikku joont, nt kandsid naised kõrgendatud õlgadega pintsakut. Peagi taasavastati naiselikkus ja graatsia.
iseloomuga individuaalsest tahtest. 8) Eetiline sentimentalism keskendub sentimendile ehk sisetundel põhinevale südametunnistuse häälele, mis peaks tõukama halba ja eelistama head. See on universaalne ja objektiivne lähenemine, kuna põhineb inimloomusel. Inimesel tekkivad loomupärased tunded eristavad seda, mis on hea indiviidile või kogu ühiskonnale ning mis ei ole. On siiski vaidlusi selle üle, kas inimese sisetunne pole mitte kogukondlikest väärtustest lähtuv. Miinuseks peetakse ka seda, et eetiline sentimentalism ei baseeru mitte faktidel vaid tunnetel. 9) Deoontoloogilise eetika järgi peitub kõigi meie tegude taga motiiv, mis määrab ka selle teo kõlbluse. Eetiline käitumine leiab aset siis, kui motiivideks on näiteks väärikus, altruism, kohusetunne, maksiim. Oluline roll on puhtal mõistusel. Alusepanijaks sellisele suunale on Immanuel Kant. Deoontoloogilisele suunale esineb ka vastuväiteid
annaabi.ee 
