kiirus (kogukiirus) võrdne kiiruste vektorsummaga r r r v = v1 + v 2 , r r kus v1 ja v 2 vastavate liikumiste kiirused. Vaadates näiteks paadi liikumist jõel, võime liikumise lahutada kaheks, millest üks on paadi liikumine voolu sihis ja mida iseloomustab veevoolu kiirus jões, teine aga paadi liikumine jõe suhtes, mida iseloomustab paadi kiirus paigalseisva vee suhtes. Nende kahe liikumise mõjul toimuv tegelik liikumine kaldal oleva vaatleja suhtes on suunatud kogukiiruse sihis, mis on vastavate kiiruste kogusumma. Vektorite liitmine Paljud füüsikalised suurused on vektoriaalsed (näiteks kiirus, kiirendus, impulss ja jõud). Selliseid suurusi iseloomustab lisaks vastava füüsikalise suuruse väärtusele ka kindel suund. Vektoreid kujutame graafiliselt suunatud nooltena, mille suund annab vektori suuna ja vektori pikkus (kindlates mõõtühikutes) vektori pikkuse. Vektoritega võib teha matemaatilisi operatsioone, näiteks liita ja lahutada.
saabub maapinnale peaaegu võrdselt igas suunas. Õhus sisalduv veeaur, tolm, pilved hajutavad samuti kiirgust ja muudavad selle suunda. Seetõttu tekkivad rõhkonnas erinevad kiirgus vood. Päikesekiirgust, mis saabub maale paraleelsete kiirte kimputena nimetatakse otse kiirguseks. Päikese kiirte seda osa mille hajutavad segavad faktorid, seda osa aga nimetatakse hajus kiirguseks. Otse ja hajus kiirguse summa kannab kogukiiruse ehk sumaarse kiirguse nimetust. Päikese paistelise ilma puhul esineb nii otse kui ka hajus kiirgus. Kui taevas on laus pilves siis jõuab maale vaid hajus kiirgus. Maapinnale saabunud päikese kiirgusest osa peegeldub tagasi maailmaruumi. Ja seda nimetatakse peegeldunud kiirguseks ehk albeedoks. Tume maapind neelab palju kiirgust, hele maapind (puhas lumi, liiv) peegedab kiirgust tagasi. Kiirguse laine pikkus sõltub kiirgava keha temperatuurist
Kui päästjatel on vaja töövahendiga minna roolisamba piirkonda, siis tuleb arvestada süsteemi mehaanilise avanemisega. Ettevaatust! Turvapadjas paiknevad söövitava toimega kemikaalid. Söövituse ja mürgituse ärahoidmiseks tuleks vältida turvapadja läbitorkamist. Kui läbitorkamine on möödapääsmatu, peab seda tegema ohutusmeetmeid järgides päästetöötaja. a) Laupkokkupõrge Kokkupõrkavate objektide kiiruste summa annab tulemuseks kogukiiruse, mis kokkupõrkes . Eelkõige kinnitamata turvavöödega sõitjatel põhjustavad vigastusi peamiselt sõidukiosad: esiklaas, rool ja armatuurlaud. Sündmuskohal kokkupõrke hindamisel peaks vaatama, kas esineb järgnevaid tunnuseid: 1) sõiduki kokkupõrge: deformeerunud sõiduki esikülg; 2) keha kokkupõrge: ämblikuvõrgumuster esiklaasil, esiklaas väljapoole kumer; 3) elundi kokkupõrge: koljutrauma, lülisamba kaelaosa ja näokolju vigastused, siseorganite vigastused.
annaabi.ee 
