majakad". Teleskoobiehituse edusammud lubavad praegu vaadelda ka suurtel kaugustel asuvaid galaktikaid. Relativistlik punanihe Kvasarite spektrid,kus hästituntud spektrijoonte lainepikkus on kasvanud mitmekordseks,kutsub esile nähtava vastuolu relatiivsusteooria põhiprintsiibi valguse kiiruse konstantsusega. Kvasarite ja aktiivsete galaktikate tuumade pideva spektri kuju vastab mittesoojuslike energiaallikate kiirguselepärssehk sünkrotonkiirgusele. Heledamate kvasarite kogukiirus ületab sadu kordi kõige heledamategalaktikate kiirguse. Esimesena avastatud ja kõige suurema näiva heledusega (12,8 tähesuurus) kvasari 3C273 absoluutne tähesuurus on 26, kui selline asuks meie Galaktika tsentris ja poleks varjatud tumeda aine poolt,paistaks ta meile umbes täiskuu heledusega .
igal ajahetkel näha, milline keha on ees, milline taga ja millal nad kohtuvad. Vastus: kehade algkoordinaadid on vastavalt 6 m ja 10 m, kiiruse vastavalt 4 m/s ja 8 m/s, ajahetkel 2 s on kehad vastavalt punktides koordinaatidega 14 m ja 6 m ning kehad kohtuvad punktis koordinaadiga 22 m. 5 1.4 Kiirus kahe teineteisest sõltumatu liikumise korral Juhul kui keha võtab osa kahest teineteisest sõltumatust liikumisest, on keha kiirus (kogukiirus) võrdne kiiruste vektorsummaga r r r v = v1 + v 2 , r r kus v1 ja v 2 vastavate liikumiste kiirused. Vaadates näiteks paadi liikumist jõel, võime liikumise lahutada kaheks, millest üks on paadi liikumine voolu sihis ja mida iseloomustab veevoolu kiirus jões, teine aga paadi liikumine jõe suhtes, mida iseloomustab paadi kiirus paigalseisva vee suhtes. Nende kahe liikumise mõjul toimuv tegelik liikumine kaldal oleva vaatleja suhtes
(aktiveeritud kompleksi tekkeks) (EA, J/mol). Pöörduvad reaktsioonid: Toimub esimest järku reaktsioon , kus k+ on kiiruskonstant pärisuunas ja k. vastassuunas. Selle reaktsiooni kiirus kus c1 ja c2 on reagentide kontsentratsioonid ajahetkel t. Tähistades A ärareageerinud ja B juurdetekkinud osa x- ga ja A ning B algkontsentratsioone vastavalt c10 ja c20, võime avaldada c1=c10-x ning c2=c20+x. Seega reaktsiooni kogukiirus . Tasakaalu saabudes pärisuunaline kiirus võrdsustub vastassuunalise kiirusega, seega v+=v. ning . Siit järeldub: . Kui tekib tasakaal mõne aja pärast, väljendab see suhe reaktsiooni tasakaalukonstanti . Tõmmates paralleele Arrheniuse võrrandi ja reaktsiooni isokoori võrrandi vahele, saab kirjutada
Kivi massiga 200 g visati 40 m kõrgusest tornist horisontaalse algkiirusega 15 m/s. Milline potentsiaalne ja kineetiline energia on sellel kivil 2s pärast. Lahendus. Antud: Teeme joonise. m = 200 g = 0,2 kg h = 40 m v0 = 15 m/s t=2s g = 9,8 m/s 2 Ek = ?, Ep = ? Alustame kineetilisest energiast. Visatud keha liigub parabooli mööda, kusjuures horisontaalsuunas liigub ta jääva kiirusega v0 , vertikaalsuunas on aga tegemist vaba langemisega kiirusega vv = g t . Kogukiirus on erisuunaliste kiiruste vektorsumma, kiiruse väärtus aga v = v02 + (gt ) 2 . Kivi kineetiline energia ajahetkel t mv 2 m (v02 + ( gt ) 2 ) Ek = = . 2 2 Arvutamine annab tulemuseks 0,2 (152 + (9,8 2) 2 ) Ek = ( ) J = 61 J . 2 Edasi vaatame potentsiaalset energiat. Lugedes potentsiaalse energia maa pinnal võrdseks nulliga, oleks kõrgusel h' potentsiaalne energia Ep = mgh' .
annaabi.ee 
