35. Inimvara maksimeerimise olemus ja näitajad (nt mida tähendab kõrge lisandväärtus ja raske asendatavus). 1) Värbamine 2) Alalhoidmine 3) Arendamine VÄRBAMINE/SOETAMINE EDU 1) Kogu soetatud inimvara väärtus 2) Uute töötajate keskmine IVK 3) Strateegilise tähtsusega tuumikvõimekuse kasv Edu mõjutavad tegurid: Tööandja bränd, koht ,,kõige kuumemate firmade seas", lahkumise põhjused, vastuvõtuprotsent. ALALHOIDMINE EDU 1) Voolavusprotsent 2) IVV kogukaotus 3) Kollektiivse tuumikkompetentsuse langus 4) Põhigruppide stabiilsus 5) Soovimatu asendamise kulu. Edu mõjutavad tegurid: Töötajate rahulolu, lahkumise põhjused, palgatase. KASV/ARENEMINE EDU 1) Strateegiliselt kriitiliste võimekuste kasv 2) IVK strateegilise võimekuse osa kasv 3) IVK keskmise väärtuse järgmise osa kasv 4) IVK keskmise panuseosa kasv 5) Sisemiste ametikõrgenduste % 6) Järjepidevuse (järglaste) suhe.
tagasi umbes pool , arreteerituist veelgi vähem . Kui puhkes sõda , viidi Venemaale üle 33.000 mehe sundmobiliseeritutena ja 2000 tööülesannete ettekäändel. Mobiliseerituist suri nn.tööpatis nälga ja haigustesse 10.700 ning langes rindel 8000. Ainult Velikie Lukis kaotas "8.Eesti laskurkorpus " 27.000 mehest surnute ja haavatutena 13.000.See arv sisaldab aga mitte-eestlasi ja venemaa-eestlasi , keda korpuse koosseisus oli ligi pool. Üle tuhande inimese jäi 1940/41 kaduma . Aastane kogukaotus küünib seega 60.000 inimeseni , lisaks 25.000 , kes 1941 ise Venemaale põgenesid .Neist 60.000 hukkus enne sõja lõppu vähemalt pool . Soome kaotas Talvesõjas 23.000 inimest surnute ja kadunutena . Okupatsiooni ohvriks langes ka Eesti sõjavägi ja eriti ohvitserkorpus , kel ei lastud täita oma vannet . Enne sõja puhkemist mõrvati ja arreteeriti ning valdavalt suretati vangilaagreis 800 Eesti kaadriohvitseri ehk umbes pooled . Eesti sõjavägi , kus 1940.a.juunis oli 16
0 Q3 Q1 Q2 Q4 Kogus Joonis 13.7 Tolliliidu majanduslik mõju Tarbija võitu integratsioonist iseloomustab ala a+b+c+d. Tootjad kaotavad piirkonna a. Valitsus kaotab tollimaksu tulude vähenemise tulemusena piirkonna c. Kaubavahetuse loomine toob endaga kaasa piirkonnad b+d ja kaubavahetuse ümbersuunamine e. Seega võit kaubavahetuse loomisest ja kaotus ümbersuunamisest väljendub aladena b+d-e. Kogukaotus on seega e+c, kus e iseloomustab kaotust, mis tuleneb kaubavahetuse ümbersuunamisest odavamalt kolmanda riigi kaubalt kallimale partnerriigi kaubale. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 84 Tolliliidu loomisega kaasnev dünaamiline mõju: · suuremast konkurentsist tulenev tootmise efektiivsuse ja innovatsioonide kasv; · turu laienemisest tingitud mastaabisäästu efekti ilmnemine;
annaabi.ee 
