Sotsialismi ja kommunismi poolt. Vaesest perekonnast. (Suvel käis alati raudteel tööl) Elas Hennist paar maja eemal tibatillukeses toauberikus. Käsper- Alati hästi riides ja heatujuline. Rahvusluse poolt. (Tema liimis mobilisatsiooni kuulutusi) Henn Ahase vend- Vabrikutööline Tallinnas (Kommunist) Tahtis et Ahasel oleks parem elu. Viktor Kingsepp- Punakaartlaste salga juht. Viires- Pikk, kuivetu ja kogelev. Tavaliselt tõsine. Tääker- Klassi kogukaim poiss. Kaitseliitlane. Jämeda häälega. Keeleõpetaja- Lühikeste tõmmude vurrudega, väikest kasvu. Konsap- Klassi parim sportlane. Pikka kasvu. Juulius Kuperjanov- Omakaitse juht. Mustatukaline. Tirmann- Mahedahäälne tenorilaulja. Omakaitsesse astumise vastu. Jürine- Pikk, sileda näoga Meeldis Rüütli Gümnasistikate sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. (Ei näinud mõtet omakaitsesse minna)
tase enamasti seljapoolt punakaspruun ja Kolmas tase kõhupoolt valge või hall. Kehapikkus on tal Neljas tase Viies tase 50...90 cm, saba pikkus 40...60 cm ja kaal 4...10 kg. Õnnekurg ehk jaapani kurg tancho Õnnekurg on kogukaim liik kurglaste seas, kaaludes kuni 12 kg. Ta on ka kõige enam veega seotud kureline, vajades märgalasid nii toitumiseks uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks kui pesitsemiseks. Toitub limustest, putukatest, e kaladest, konnadest ja pisinärilistest, ka rohust, lmas tase pilliroost jm taimedest. Elab alalistes paarides.
Raisakotkas Raisakotkad on võimelised elama nii metsamaastikul kui ka poolkõrbeis. Nende tiivasiruulatus küündib 2,5-2,9 meetrini, kehakaal ulatub kuni 12,5 kg-ni. Peamiselt otsivad nad toiduks raipeid. Tänaseks on see liik ohustatud kogu levila ulatuses. Põhjuseks on nii otsene tagakiusamine kui mürgitamine, ent põhiliselt siiski nende metsade hävitamine, kus nad pesitsevad. (E. Kus ja V. Pfleger,2000,lk 85) Vt. joonis 2 Suurtrapp Suurtrapp on kureline, kes on Euroopa linnustiku kogukaim esindaja. Nad on maastike muutumise suhtes äärmiselt tundlikud ning kuna inimesed võtavad üha enam steppe põllumajanduslikku kasutusse, kahaneb trappide arvukus kõikjal. Trapid on aegade algust peale olnud hinnatud jahilinnud. Uuemal ajal satuvad nad põllutöömasinate ohvriks ning saavad kahjuritõrjevahendite läbi kannatada. (E. Kus ja V. Pfleger,2000,lk 95) Vt. joonis 3 10 LISAD Joonis 1 Harilik mudakonn Joonis 2 Raisakotkas Joonis 3 Suurtrapp 11
1432-38 valmis Loewenschede II torn. Toona tugevdati peamiselt torni nõrka ülaosa ja vähendati torni linnapoolset avatust. Loewenschede III ehitusjärgus 1455-1456 kaeti ülemised laskeavad kaarsillutisega ning torni linnapoolne lahtine külg ehitati kinni. Lisati uus sisevooder, millega torni seinapaksus kasvas esimesel korrusel 2,3 meetrini ja mis sulges teise korruse kõik laskeavad peale põhjapoolse. Torni kõrgus kasvas taldmikult arvestades 24,2 meetrini. Et see oli tollal Tallinna kogukaim linnatorn, nimetati seda lihtsalt Suureks torniks. Loewenschede III kivikonstruktsioonid on alates neljandast korrusest hästi säilinud. Ruumi eenduvas seinas on neli avarat püstküliku kujulist laskeava. Ruum on kaetud silindervõlviga, mis kandis rasket veekindlat lage koos heiterelvade ja moonavarudega. Loewenschede algne platvormikorruse põrand ei ole säilinud, on vaid jäljed sellest torni viiendal korrusel. Tornikiivri ehitusaeg on teadmata, kuid 1738. aastal tehtud
annaabi.ee 
