Puu nime seletuseks rääkis 1998. a. maikuus Allika talus elav 83-aastane Hendrik Vahenurm sellise loo. Kord rändasid siin kolm naist, kellest kaks surid siinsamas ära. Nendest said pärnad nimedega Kai ja Mai. Kolmas naine rändas edasi. Tema nimi oli Riinu. Ta jõudis välja praeguse Pärnu- Jaagupi lähedale Uduveresse. Seal muutus ka tema pärnapuuks. On huvitav, et lugusid kolme naise rändamisest ja pärnadeks muutumisest on kohalikud inimesed rahvaluule kogujatele jutustanud korduvalt juba õige ammu. Üks vanemaid kirjapanekuid pärineb rohkem kui sajandi tagant. 1895. a. Pärnu-Jaagupis elanud 80-aastase Hendrik Sõrmuse suust on lugu üles kirjutatud nii. Kord tulnud kolm pärna Mihkli kihelkonnast Jaagupi kihelkonda. Kui nad Kõima raba alt möödunud, jõudnud nad Vee valda Naartse küla põllu peale. Pärnade nimed olnud Riinu, Kai ja Mai. Naartse küla põlluaia kohal jäänud Riinu teistest maha ja hüüdnud: "Kaie, Maie! Riinu
uusi töösuundi. Aastast 1996 otsustati loobuda seniste murde- jm keelekogumise võistluste korraldamisest, kuna nende tulemused olid jäänud väga nigelaks. Selleks ajaks oli täiesti ilmne, et üks pikk eesti murdeuurimise etapp on lõppenud. 2001. a taastati keelekogumisvõistlused uute eesmärkidega, mitte enam ajaloolise murdekeele talletamiseks. Novembris 2001 toimus ESi õppepäev ,,Keelekoguja kool", kus anti nõu ka nüüdismurrete kogujatele. ESi toimetistena ilmusid vaadeldaval perioodil Gustav Vilbaste ,,Eesti taimenimetused" (1993), Hella Keema ,,Tartumaa saja-aastaste jutud" (1995) 2 Järgnev ülevaade ESi murdetegevusest põhineb Emakeele Seltsi aastaraamatutes 35 47 ilmunud aastaülevaadetel, mille on kirjutanud ESi teadussekretärid Mart Meri (1992 1996), Tõnu Tender (19972000) ja Asta Õim (2001). 202 ja ,,Võru keel" (1997), Theodor Saare ,,Kihnu raamat" (1998). Praegu on
· Ajastus seoses uudistetsükliga 41. Suhtekorraldus ja uudiste käitlus Mõnes valdkonnas on uudistemeedia ja allikate sulandumine peaaegu täielik nt poliitika, riigivalitsemine ja kohtuvõim. Sellele aitab kaasa professionaalsete suhtekorraldusagentuuride tegevus. Ürituste promootoritel on võimalik kontrollida sündmusi puudutavaid teateid ja saavutada juurdepääsu meediale, sealjuures oma tingimusi esitades. Neil on väidetavalt juurdepääs uudiste kogujatele või nad kasutavad oma võimu selleks, et takistada teiste ligipääsu ja luua meedia tähelepanu köitmiseks ise pseudosündmusi. Protsess, mille käigus püütakse mõjutada uudiseid, on hoogustunud seoses kampaaniate korraldamise kaasaegse tehnikaga ja arvamusuuringutega. Poliitilistel parteidel, valitsusasutustel ja kõigil olulisematel institutsioonidel on palgal pressiesindajad ja mainemeistrid, kellel tuleb kindlustada soodne pilt nende
annaabi.ee 
