Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tähtsaimad kaubanduspartnerid impordis: Soome (14,41%) Saksamaa (10,47%) Rootsi (10,14%) Läti (9,42%) Leedu (8,57%) Poola (6,29%) Protsent näitab osatähtsust koguimpordis (09.11.2012; Allikas: Statistikaamet) Pabertooted; 0,02 Tööstustooted; 0,02 Puittooted; 0,02 Tekstiiltooted; 0,04 Kummi- ja plasttooted ; 0,05 Masinad ja seadmed; 0,25 Muu; 0,06 Transpordiv-d ; 0,09
saematerjali (12%), puitlaastplaate (10%). Puidu ja puidutoodete eksport Puit ja puidutooted on Eesti peamisi ekspordiartikleid. Selle osatähtsus kogu Eesti ekspordis on viimastel aastatel olnud 15%. Alates 1992.a. on eksport pidevalt suurenenud; 1997.a. oli see 5,9 miljardit krooni. Suurima osatähtsusega on endiselt töötlemata puidu eksport: Puidu ja puidutoodete import on samuti aastaaastalt suurenenud, kuid selle osatähtsus koguimpordis on väike (2%). Puitu ja puidutooteid imporditakse Venemaalt ja Lätist, kuid ka Soomest, Rootsist, Saksamaalt jt riikidest. Metsatööstus Metsatööstuses tegeletakse puidu varumise, töötlemise ja mitmesuguste puidutoodete valmistamisega.
Suuremad ekspordiartiklid on masinad, seadmed, transpordivahendid, keemiatooted, elektroonika (Suurbritannia on Euroopa suurim arvutite, televiisorite ning arvutikiipide eksportöör). Suurbritannia olulisimad importkaubad on samuti töödeldud kaubad, mille osatähtsus on 85% koguimpordist. Eelkõige impordivad britid elektrilisi masinaid ja seadmeid, sõiduautosid ning mehaanilisi masinaid ja seadmeid. Veel on tähtsamad impordiartiklid toiduained (kuigi nende osakaal koguimpordis on viimastel aastatel langenud), keemiatooted ning rõivad ja jalatsid. Suurbritannia on maailma suuruselt teine välisinvesteerija; samal ajal on ta üks suuremaid välisinvesteeringute saajaid. Suurbritannias on ligi 50 000 välisosalusega firmat. 5 Vaatamata Suurbritannia atraktiivsusele välisinvestorite silmis ületavad Briti investeeringud välismaale oluliselt välisinvesteeringuid Suurbritanniasse. Teatud rolli
10,6%ga Eesti koguimpordist. Sisseveo kogumaht oli 1,336 mld EUR ja aastane kasv 32%. Suurimateks impordiartikliteks olid masinad ja seadmed, transpordivahendid, metallid ja metallitooted. Tabel 9-Eesti-Rootsi kaubavahetus aastatel 2007-2012 (miljardit EUR): Osatähtsus Osatähtsus Aasta Eksport Import Bilanss koguekspordis, % koguimpordis, % 2007 1,1 13,3 1,2 10,6 -144,4 2008 1,2 13,8 1,1 10,0 78,4 2009 0,8 12,6 0,6 8,4 205,7 2010 1,37 15,6 1,0 10,9 357,9 2011 1,88 15,6 1,33 10,6 545,0 2012 1,99 15,9 1,39 10,2 589,9 Peamised ekspordiartiklid 2012. aastal (osakaal %): Masinad ja mehaanilised seadmed - 53,1% Mineraalsed tooted 9,8%
Kui sisseveetavate toidukaupade seas on rohkelt kohalikku toodangut (nt mahlad, piimatooted), siis muude kaupade puhul kipub domineerima mujalt Baltikumi toodud kaup. Üheks peamiseks impordimaaks on ka Soome, kust imporditi 1981,1 miljoni euro eest kaupu, mis teeb 14,4% Eesti impordist. Kaubavahetuse bilanss Soomega oli 2012. aastal esmakordselt peale 2008. aastat negatiivne, import ületas eksporti 161 miljoni euro võrra. Impordis Soomest domineerisid samad kaubarühmad kui Eesti koguimpordis. Kui seadmete ja metalltoodete sissevedu kasvas aastaga veerandi võrra, siis kütuseid osteti kümnendiku vähem sisse . Soome ise impordib aastas kaupu kordades suuremas koguses, kui Eesti. Soome impordib kaupu aastas umbes 73.15 miljardi dollari väärtuses. Peamisteks impordikaupadeks on erinevad toidukaubad, naftatooted, kemikaalid, raud ning teras, tekstiilitooted ja mitmesugused põllusaadused. Põhilisteks impordipartneriteks on Venemaa 17.8%, Rootsi 14.8%, Saksamaa 13
annaabi.ee 
