Ei tohi aga unustada, et raketi ja lennukikütuse põlemisjäägid soodustavad osoonikihi õhenemist. "Üsna kasulikuks on osutunud osoonikihi mõõtmise tehnika, kus vesiniku või heeliumiga täidetud õhupalli külge kinnitatakse kerged süsinikkeemilised andurid. Palli tõustes mõõdavad need pidevalt eri kõ rgustel osooni hulka ja lähetavad andmed väikese raadiosaatja abil vastuvõtjale"(Kyrö, 1993, lk 2). Sellise tehnika kasutamise tulemusel saadakse lisaks osooni koguhulgale teada ka osooni jagunemise vertikaalprofiil. Sellist tehnikat nimetatakse loodimistehnikaks ning kasutatakse osoonikihi lokaalsetel uuringutel. Vastupidiselt spektrofotomeetriale saab seda tehnikat kasutada ainult lühiajaliselt. E.Kyrö(1993) andmeil saadetakse Soome põhjaosas asuvast Sodankylä Meteoroloogia Observatooriumist (koordinaatidega 67 kraadi põhjalaiust ja 26 kraadi idapikkust) selline sond õhku 1-2 korda nädalas. Ta tõuseb 30-35 km kõrgusele ning on aktiivne vaid 90 kuni
majandusaastal ja söödabilansist eelmise aasta saagist planeeritava aasta saagini. Söötade keskmine ühiku omahind tuuakse välja järgmiselt: omasöödad eelmistest aastatest arvestatakse aasta alguseks kujunenud maksumuses, planeeritava aasta saagist saadavad söödad jooksva aasta plaanilise omahinnaga, ostusöödad soetusmaksumuses. Peale vastavate arvutuste tegemist leitakse ühiku keskmine omahind söödaliikide lõikes kui osa, mis saadakse kõikide kulude jagamisel nende koguhulgale. 5. Omahinna arvutamine loomakasvatuses Nagu eelpool öeldud, on loomakasvatussaaduste omahinna kalkulatsiooni- objektideks põhitoodang, kaasnev toodang ja kõrvaltoodang. Erinevalt taimekasvatusest leitakse loomakasvatuses lisaks põhi- ja kaasneva toodangu omahinnale ka loomade eluskaalu omahind loomaliikide viisi. Erandiks on siin 32
on toodud ptk. 3.3. ja 3.4 10 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine 1.2 Külastusseire arendamine Eestis Eestis on erinevad asutused külastusseire meetodeid osaliselt praktiseerinud, kuid terviklik külastusseire programm veel puudub. Tavapäraselt on iga-aastaselt loendatud kaitsealade külastuskeskusi läbivate inimeste koguhulka. Viimastel aastatel on külastajate aastasele koguhulgale lisaks fikseeritud infot igapäevaselt, võimalusel täiendatakse andmeid külastajate päritoluriigiga. Kõige süsteemsemalt on loodusalade külastusseiret arendanud Riigimetsa Majandamise Keskus. Esimesteks rekreatsiooniga kaasnevate mõjude uuringuteks on Elle Roosaluste tööd tallamise mõjust sootaimestikule (Roosaluste 1988). Seoses matka- ja õpperadade loomisega soo- aladel suurenes ka loodusturistide hulk ning kasvas vajadus soode kui madala uuenemis-
annaabi.ee 
