ema Niiluse deltas, Eufrat ja Tigris; 3000-2000. a ema India ja Hiina, 1000. a ema Kreekas ning see järel Roomas). ✣ Klasside teke saab olla võimalik vaid siis, kui tootlikkus kasv viib toote ülejäägini ning ühisomand läheb üle eraomandiks tänu tootmisvahenditele. ✣ Eraomandi tekkimisega on sissetulekute ebavõrdsus kogukonnas paratamatu: osad perekonnad ja suguvõsad saavad rikkamaks ning teised vaesuvad ning osutuvad majanduslikult sõltuvateks esimestest. ✣ Kogudusevanemad, sõjapealikud, vaimulikud ja teied aadlikud rikastuvad kogukonna arvelt kasutades oma positsiooni. ✣ Tootmise aareng, kaubanduse kasv, rahavstiku arvu kasv lõhuvad endise kogukonna ühtsuse. Tänu tööjaotusel kasvavad linnad – käsitöö ja kaubanduse keskused. Vanadel hõimusüsteemi varemetel tekib klassiühiskond, millele on iseloomulik antagoonsus ekspluatataatorite ja ekspluateeritavate klasside vahel. ✣ Võimul olevad klassid, kes on kõikide või tähtsamate
Kuna armulauale pääsesid ainult püha elu elavad koguduse liikmed, oli loomulik, et piiskop pidi valitsema koguduse vaimset elu. Nii jäi tema hooleks puhta apostelliku õpetuse alalhoidmine ja kaitsmine moonutuste eest. Piiskopi ametist arenes arenes vanakiriku põhiamet 2.sajandi lõpuks. Et kirik võiks oma ülesandeid täita tekkisid juba 1.sajandil kindlad koguduse ametid. Esialgu olid need mitmel pool erinevad, hiljem koondus võim valitud juhi kätte. Piiskopi abilisteks olid kogudusevanemad ehk presbüterid, samuti diakonid, kes aitasid jagada armulauda ja vastutasid heategevuse eest. Presbüteri ametist arenes hiljem preestri amel. Varases kirikus tunti ka naiste ametit. Vähehaaval see aga kadus. 4.sajandil hakkas preesterkond arenema omaette seisuseks, keda ametissepühitsemine eraldas rahvast ehk ilmikutest. Kui kirikusse tungisid askeetlikud ideaalid, hakati kõrgematelt vaimulikelt nõudma abiellumatust ehk tsölobaati, hiljem laienes see nõue kõikidele vaimulikele.
Samas ei tunnista kristlased valitsejat kui jumalat. Ta võib olla küll paavst või keiser, kuid on ikkagi inimene. Kristlasi kiusati taga. Kiusamistest hoolimata püsima jäämine on samuti kristlust tugevdanud. KRISTLIKU KIRIKU ORGANISATSIOON ecclesia kirik civitas linn; haldusüksus Algselt on kirik linnaline nähtus. Sellest ka mõiste pagani maalt (maa ei olnud kristianiseerunud). Algselt oli piiskop armulauajumalateenistuse juhataja. Talle allusid kogudusevanemad ehk presbüterid. Olid ka diakonid, kes aitasid jagada armulauda ja tegelesid heategevusega. Algsetes kogudustes teenisid ka naised, kuid hiljem mitte. Põhjuseks naiste suur osa paganlikes usundites. Neljandal sajandil hakkab preesterkond arenema omaette seisuseks, keda eraldas muust rahvast ametissepühitsemine. Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Rooma piiskopid olid algusest peale teistest tähtsamad. Neid kutsuti koos Konstantinoopoli piiskopiga patriarhideks.