kõigi abikätt. Luther ei lakanud kunagi üksikasjalikult selgitamast hariduse tõhusust ja ülistamist õpetaja ametit, mida ta pidas oma preesti ameti kõrvalt ka ise suurima heameelega. Võib öelda, et just Luther pani aluse üldisele koolikohustusele. Ta kinnitas, et valitsus peab sundima vanemaid lapsi kooli saatma, nagu ta võib sundida kõiki selleks võimelisi haarama püssi ja oda, kui varitsemas on sõjaoht. Rahapuudusel pidi abi saama koguduselt. Luther oli kindel, et kogu tsiviliseeritud ühiskond sõltub haridusest, mille vahendajad on õpetajad. Kuigi ta lubab teatud vabadust hariduse omandamise protsessis, on sel alati vaid instrumendi roll religiooni säilitamisel ja uuendatud kirikus. Lutheri avaldatud ,,Väike katekismus" ja ,,Suur katekismus" ilmuvad mõlemad 1529.aastal ning lisaks veel 1525.aastal ilmunud ,,Vaimulik lauluraamat" jäävadki Põhja-Euroopas väga kauaks ajaks põhilisteks kooliõpikuteks. Kokkuvõte
Teaduste Akadeemia ajaloos haruldane. Viimased eluaastad elas Baer Tartus, olles seal Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Baer on maetud Raadi kalmistule Tartus. Baeri portree oli Eesti kahekroonilisel rahatähel. Tema järgi on ladinakeelse nime saanud amuuri vart (Aythya baeri). mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla ülikooli kunagine kirik j Tartu Ülikooli kirik oli 1860. aastal ehitatud kirik. Seda kasutas Tartu Ülikooli kogudus. 1951. aastal võeti kirik koguduselt ära, sisustus demonteeriti ja ehitati raudbetoonist vahelaed. Osa sisustust viidi äsjataastatud Põltsamaa Niguliste kirikusse, kus see on praeguseni kasutusel. Hoonet kasutati Tartu Riikliku Ülikooli humanitaarteaduste raamatukoguna, mis kandis hüüdnime Seminarka. Tänapäeval paiknevad endises kirikus Tartu Ülikooli allasutused, sealhulgas arhiiv ja õppeosakond. Gustav II Adolfi ausammas Gustav II Adolfi monument on 27. juunil 1928 Eesti Vabariigi riigivanema Jaan Tõnissoni avatud .
olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks? 1906, 1913 Vanemuise teatrimaja avamine, Estonia teatrimaja avamine. Asutatakse Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkond 1919 1922 võetakse vastu riigilipu seadus, sini-must-valge trikoloor seadustatakse. 1923 toimub esimene iseseisvusaegne (muidu VIII) üldlaulupidu. Asutatakse Eesti Haridusliit vabaharidustöö koordineerimiseks. 1927 .Tallinna Toomkirikus I eestikeelne jutlus, mis sümboliseerib kiriku üleminekut saksa koguduselt eestlaste kätte. 1935 Perekonnanimede korralduse seadus, mis paneb aluse nimede eestistamise kampaaniale. 1940 Eestis teostub kommunistlik riigipööre.Keelatud kirjanduse hävitamine, seltside sulgemine, aga ka ,,töötava rahva lastele" tasuta haridus Tartu Riiklikus Ülikoolis. 1.-2. aprill 1988 Toimub Eesti loominguliste liitude juhatuste ühispleenum. Eestile nõutakse poliitiliste õiguste laiendamist, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust, immigratsiooni
annaabi.ee 
