monoodia - ühehäälne meloodia missa - armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (harilikult 5- või 6-osaline) heliteos reekviem - leinajumalateenistus või selle tarbeks kirjutatud muusika; mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks libreto - ooperi või mõne muu suurema vokaalhelitöö tekst; balleti sündmustiku kirjeldus koraal - kirikulaul, roomakatoliku kirikus ühehäälne liturgiline koorilaul, protestantlikus kirikus rahvuskeelne koguduselaul kooda - heliteose või selle osa lõpulõik numbriooper - ooper, mille muusikaline ülesehitus koosneb üksikutest lõpetatud lõpetatud etteastetest e numbrites; käibel eelkõige 17. ja 18. sajandil
-Ilmalik polüfooniline laul Mis on polüfoonia? Polüfoonia on mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. Mis on kaanon? Kaanon on heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud. Millist muusikat mängiti renessansiajastul pillidega? Nimeta renessansiaegseid pille (min 3-4)! Improvisatsioonilist muusikat (prelüüd, fantaasia, tokaata). -Orel -Klavessiin -Lauto -Plokkflööt -Tsink Mida uut tõi Martin Luther kirikumuusikasse? Rahvakeelne koguduselaul – luteri koraal; Et rahvas saaks laulu kaudu jumalateenistusest aktiivsemalt osa võtta Kes oli 16. sajandi väljapaistvaim muusik, Rooma koolkonna tuntuim esindaja? Giovanni Pierluigi da Palestrina Mis mõjutas tema stiili kujunemist? Muudeti liturgiat ning tehti ettekirjutusi kirikumuusikale: nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. Millised žanrid on esindatud Palestrina loomingus? Iseloomusta mõne
27. Mis saab renessansi üheks olulisemaks zanriks? (mitmehäälne ilmalik laul) 28. Mis oli renessansiajastul muusikas ideaaliks? 29. Nimeta renessansiajastu kuulsaim koolkond! (Madalmaade koolkond) 30. Nimeta madalmaade koolkonna tähtsamad zanrid! (missa, motett, ilmalik polüfooniline laul) 31. Mis on polüfoonia? 32. Millist muusikat mängiti renessansiajastul pillidega? Nimeta põhilisi pille! 33. Mida uut tõi Martin Luther kirikumuusikasse? (rahvakeelne koguduselaul luteri koraal; et rahvas saaks laulu kaudu jumalateenistusest aktiivsemalt osa võtta) 34. Kes oli 16. sajandi väljapaistvaim muusik, Rooma koolkonna tuntuim esindaja? 35. Millised zanrid on esindatud Palestrina loomingus? Iseloomusta mõne märksõnaga tema muusikat! 36. Nimeta renessansiajastu heliloojaid (min. 3-4)! (Lasso, Palestrina, Victoria, Tallis, Desprez) 37. Nimeta vanamuusikaansambleid Eestis! (Vox Clamantis, Hortus Musicus,
üldse. Kogudus laulis tavaliselt eeslaulja (köstri) järgi ning enamasti väga venivas tempos. Koraaliviisidele lisati ohtralt improviseeritud kaunistusi - selliselt laulduna ei kõlanud laul muidugi ühehäälselt vaid heterofooniliselt. Nii kujunes suur hulk rahvalikke koraalivariante, milliseid näiteks Cyrillus Kreek hiljem Läänemaalt hulganisti kirja on pannud. Neid tuntakse ka kui "vaimulikke rahvalaule". Selline koguduselaul toetus peamiselt suulisele traditsioonile ning ametliku lauluraamatu tekste lauldi erinevates kogudustes väga erinevalt. 1825. aastal algatas Liivimaa pastor Punschel koguduselaulu reformi: ta soovis kogudustes kinnistada koraalide lihtsa, kaunistamata ja puhtalt ühehäälse laulmise. Sealjuures pidi samu viise kõikjal ühtmoodi lauldama. Nii nagu Saksamaal ja Skandinaavias, hakati ka Eestis 19. sajandi I poolel oreleid maakirikutesse ehitama ning koguduselaulu juhtimine sai organisti
Baltimaadest saabunud materjal võis välismaa lugejatele tunduda põneva ja huvipakkuvana, siinne omapärane sotsiaalne olustik, rahva primitiivne hingelaad ja hoogne usuline innustus võisid mujal tunduda tavapäratuna.37 Vennastekoguduste laulud Vennastekogude palvemajades lauldi palju. Vennastekoguduste üheks omapäraseks liturgilise kogunemise vormiks oli laulutund (Singsunde), kus lauldi iseloomulikult koos erinevate pillidega.38 Kirikukoraaliga võrreldes olid hernhuutlaste koguduselaul lihtsam, tempolt liikuvam, mazoor-minoorse rahvaliku ilmaliku laulu laadi, vahel peaaegu et tantsuline. Lisaks sellele paistsid vennastekoguduste laulud teiste kirikulaulude taustal silma ülima tundelisuse ja kaeblikkuse poolest. Palvetundides laulsid vaheldumisi mehed, naised ja lapsed, sageli improviseeriti meloodiale teist häält juurde. 18. sajandi lõpus jõuti mitmehäälse koorilaulu harrastamiseni, nii võib öelda, et hernhuutlased toovad koorilaulu usuellu. Sajandi
Kantaat- mitmeosaline teos koorile ja/või solistidele, harilikult pillide saatel Kvartett- heliteos neljale pillile või häälele, nelja esitajaga ansambel Kvintett- heliteos viiele pillile või häälele, viie esitajaga ansambel Kontsert- ulatuslik mitmeosaline teos ühele või mitmele soolopillile ja orkestrile Koraal- kirikulaul, katoliku kirikus ladinakeelne ühehäälne liturgiline koorilaul (cantus choralis), protestantlikus kirikus rahvuskeelne koguduselaul Missa- armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (harilikult 5- või 6-osaline) heliteos Ooper- muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst Oratoorium- mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Passioon- evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm
annaabi.ee 
