1) Kultuuriline norm? enamusest lähtuv, normaalne on see, mida kõik teevad. 2) Biheivorism mis on norm? Õpitud kohastunud käitumisviisid. 3) Kognetiivse teraapia eesmärk? -korrigeerida negatiivseid automaatmõtteid 4) Automaatmõttete aluseks on? Kognitiivsed vead. 5) Käitumuslik teraapia · Klassikaline tingimine (Pavlov, Watson) · Operantne tingimine (Thorndike, Skinner) · 1970-ndate keskel tekkis eraldiseisva suunana käitumuslik meditsiin- rakendab käitumisteraapia tehnikaid hindamaks, ennetamaks ja ravimaks somaatilist haigust või füsioloogilisi düsfunktsioone.
kestab kuni indiviidi surmani. Inimese arengus toimuvad pidevalt nii kvantitatiivsed muutused. Arengulised muutused on korrapärased. Arengus eristatakse kolme (mõnede autorite järgi enam) komponenti. Need on esiteks, intellektuaalne, vaimne, kognitiivne areng, teiseks, sotsiaalne ja emotsionaalne areng ning kolmandaks, füüsiline, kehaline ning psühhomotoorne areng. Küpsemise käigus määravad pärilikkus ja ümbritsev keskkond lapse füüsilise ja kognetiivse arengu. Küpsemine on selline arenguline protsess, mille käigus vanuse kasvades toimuvad muutused, mis ilmnevad kõigi vaadeldava liigi normaalsete liikmete puhul. Seega on bioloogiline protsess. 1-2 aastase lapse kõne arendamine Areng imikueas e. Esimesel eluaastal Tänu refleksidele (toitmis-, kaitserefleks) on vastsündinu valmis aktiivselt looma seoseid ümbritseva maailmaga. Kuid ilma abita ei ole ta võimeline oma vajadusi rahuldama. Ainult
perioodil muutub abstaktseks, kõne muutub kontrollitavaks ja juhitavaks ning toimub 4 mälu arenemine intellektuaaliseerimise suunas ehk püüiakse asjadest aru saada kuid mitte lihtsalt meeles pidada ja tuupida. Keerukate intellektuaalsete operatsioonide omandamisega ja mõistete rikastumisega kindlustub vaimne tegevus (Petrovski 1979: 104-105, 112). Kognetiivse arengu seisukohalt teismelised mööduvad ülemineku teadusmõtlemisest süsteemõtlemiseni, sel perioodil suudavad nad ühe rohkem mõelda abstraktsetest teemadest ja hüpoteetilistest olukordadest. Kui rääkida otseselt mälust, siis võib see meid üllatama oma mahu võimaluste seisukohalt. Nad suudavad jääda meelde keerulised formulid ja deitailid ning see otseslt seotud abstraktse mõtlemise arenguga. Kuida samas just sellel perioodil
info tunnetamine, säilitamine, töötlemine. Kujunemine: uusimaid suundi psühholoogias. Teatud määral reaktsioon bihevionismile, mis eitas teadvuse ja mõtlemise osa inimese käitumises. Hoogustus peale II MS, kui võeti kasutule palju tehnikad ja masinaid. Mõiste „kognetiivne“ pärineb Neisserilt. Esindajad: Hayes – definitsioon: protsesside uurimus, kuidas tekib arusaamine maailmast. Piaget – kognetiivse arengu teooria looja – kognitiivne areng läbib etapib ehk ajavahemikud, mille jooksul lapse käitumine ja muutmine peegeldab kindlat tüüpi mentaalset struktuuri (neli etappi). Tulving – mälu-uurija, eristas episoodilise mälu semantilisest (1972). Episoodiline mälu – ajaliselt märgitud sündmused ja nendeajalis- ruumiline suhe; semantiline mälu – vajalik keelte kasutamiseks, oragniseeritud
annaabi.ee 
