üldkehtivaid väärtusi. On leitud, et eksistentsialistid on moraalitud tegelased, kes salgavad jumalat, muudavad elu kunstiks ega oma mingeid kõlbelisi väärtusi. Sellistele süüdistustele vastavad eksistentsialistid osutades asjaolule, et inimese vabadusega kaasneb ka vastutus. Kuigi inimene ennast täiesti endaküllaselt ja subjektiivselt loob, siiski on ta sunnitud end looma võimalikult hästi ja ilusti, kuna ta ei saa enda eksistentsi piiratust kogenuna oma loomejõudu raisata -- eksistents on ainukordne ja lõppeb surmaga. Filosoofid on eksistentsialismi kritiseerinud selle poolest, et see lõhestab inimese ja maailma suhet ning polariseerib subjekt-objekt suhte liialt ühe poole, st subjekti kasuks. Seetõttu ei pea end eksistentsialistideks nt Maurice Merleau-Ponty ja Martin Heidegger, kuigi mõlemad on oma mõtlemises tegelenud sarnaste teemadega. Eksistentsialismist mõjutatuna
Kui ei, on need lihtsalt esemed. Tavaliselt kahtlustatakse inimesi, kel on palju raamatuid, kas ta neid kõiki ka lugenud on. Pigem tehakse mingit järeldus nende omaniku kohta. Me lahendame küsimusi ja vastame endale- sellega me saame informatsiooni. Selleks, et olla edukas tegutseja inimene on pidevalt huvitatud infomatsiooni piisavusest. nt. Ebameeldiv olukod olla täiesti uues rollis. Tahame sageli,et keegi ennem ütleks, et kes seal on jne. Aga juba kogenuna oleme me ise selle informatsiooni andja. Info valdamine on ressurss, mis on jaotunud ebaühtlaselt. TEATE INFORMATSIOONISISALDUS kõige elementaarsem küsimus on must-valge, kas see või teine.(nt: kas uks läheb lahti lükates v tõmmates). Enamasti on küsimused keerukamad. Siin tuleb suur vahe info sisalduse suhtes lähtudes inimese küsimuse oskusest. Inimestel, kes ei oska midgai küsida on alat igav.
"Varjus ja viisnurgas" on Sinijärv avaldanud kauneid ja hardaid armastusluuletusi, aga samas ka indiviidi ja ühiskonna suhet lahkavaid värsse. Indiviidi tõstab Sinijärv ühiskonnast kõrgemale, sootsiumi ja isiku vahekord tema meelest saabki olla vaid eitus. Armastusluuletustes on Sinijärv aga romantik, trubaduur, kelle lauludesse lõikuvad ka enesepiitsutajalikud masohhistlikud meeleolud. Sinijärv leiab, et ilu ja kunst sünnib läbi patu. Peab olema vaev ja ahastus, et põrgut kogenuna tõusta puhastunult taevasse.Tema luules ei ole rahu, on igatsus rahu järele. Sellest suurem on aga igatsus vabaduse järele. Ja tegelikult on see vabadus Sinijärves endas olemas, see on tema sees, ta peab lihtsalt ergutama seda välja tulema. Teosed ja luuletused Karl Martin Sinijärv on loonud 8 isiklikku luulekogu: "Kolmring", luulekogu (1989) "Vari ja viisnurk", luulekogu (1991) "Sürway", luulekogu (1992) "Neli sada keelt", luulekogu (1997)
annaabi.ee 
