Motivatsioonikiri Minu nimi on Kristiina Toomik ja olen valitud YFU Eesti vahetusõpilaseks Rootsi 2015/2016 õppeaastal . Pöördun Teie poole, sest otsin abikäsi minu unistuste tähelennul. Olen 15- aastane ja pärit Lagedilt. Hetkel olen lõpetamas Lagedi Koolis 9. klassi. Olen abivalmis ja hea kohanemisvõimega aktiivne noor Eesti neiu, armastan uusi väljakutseid ning huvitavaid ettevõtmisi, saades läbi nende kogenumaks, iseseisvamaks ja julgemaks. Soovin minna Rootsi, sest sealne haridus ja elatustase on väga kõrge ja usun, et sellise riigi koolisüsteemiga tutvumine annab mulle võimaluse tulevikus panustada Eesti haridusse. Samuti on ka ratsasport Rootsis väga hinnatud ja see on ka üks minu vahetusaasta prioriteetidest. Kuna Rootsi koolid on väga kõrge tasemega ja sealne õpikeskkond on väga sõbralik ja turvaline, siis sooviksin kindlasti sellest osa saada.
Mõnda Kurt Vonnegut ,,Tapamaja, korpus viis" 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Teos oli kummaline, aga mulle kokkuvõttes isegi, et meeldis. Kuna raamat on autobiograafiline ja ajalooline, sain küllaltki hea ülevaate Teise maailmasõja julmustest ja sündmustest. Samas oli teos absurdne, esines aja korrastamatus ja ulmelisus. Seda kõike oli huvitav lugeda. Vonneguti originaalsus ja stiil on haarav, kuid tihti pead pööritama ajav. Asjad võisid jääda segaseks, kuid selline hullumeelsus mulle just meeldiski. Päris palju oli lugejal ka võimalus paralleele kaasajast ja isiklikust elust tuua, kuna mitme reaalsuse eksisteerimine raamatus annab võimaluse äratundmiseks. 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Mind pani kohati mõtlema, mida autor ...
3 KOKKUVÕTE Tekkis probleeme ajaga kui ka sellega, et ei mõelnud kõike korralikult läbi. Probleemiks oli ka see, et jätsime kõige keerukama raja viimaseks. Töö kõige raskem osa oli radade planeerimine. Tööd tegime töö õpetuse tundide ajal kui ka juhendajaga kokku lepitud ajal. Üldiselt tegime tööd kõik võrdselt, sest töö oli väga mahukas. Radade koostamisel muutusime järjest kiiremaks ning kogenumaks. Kuid muidu saime tööga hästi hakkama ning kõik laabus enam vähem plaanipäraselt. 9 4 KASUTATUD KIRJANDUS Directory, minigolfi rajad. (2011) URL= http://www.directorie.eu/news-Minigolf_Minigolfi_Rajad.php 01.02.2014 Wikipedia, golf (2014) URL= http://en.wikipedia.org/wiki/Golf 02.02.2014 10 LISAD Lisa 1
Töötundide arv vähenes umbes poole võrra. Kui varem käidi tööl 12-16h, siis nüüd olid tööpäevad u 8h pikkused. Kogu vabrikutööle üleminek tähendas seda, et inimesed pidid väljuma oma mugavustsoonist ja hakkama õppima uute masinate kasutamist. Minu arvates mõjutas tööstuspööre tööjõudu väga. Inimesed pidid hakkama oma mugavustsoonist välja astuma ning paljud kaotasid oma töö. Arvan, et alguses oli see kõigi jaoks väga hirmutav, kuid mida aeg edasi seda kogenumaks inimesed said ja seda lihtsamaks nende jaoks asi läks. Tööstusrevolutsiooniga kaasnes ka linnastumine. Elutingimused muutusid kordades halvemaks kui nad varem olid olnud, sest ettevõtete kasv tõi linnadesse väga palju uusi inimesi. Töölistele ehitati küll odavaid üürimaju, aga see ei olnud piisav sest osa lihtrahvast elas ikka odavates korterites, vahel ka keldrites või hoovides. Elutingimused olid väga antisanitaarsed, rasked ja ei vastanud elementaarsetele vajadustele
1995) ning Rauf Parfi (1943-2005), kelle luule on sotsiaalselt tundlik, vormiga eksperimenteeriv. Proosa. Revolutsiooni alguseks oli usbeki kirjanduses juba lühiproosa näiteid (Hakimzade Hamza, Abdullah Kadõri (1894-1940) jutustused), ent alles 30. aastatel sai proosa juhtivaks zanriks. Algul oli peamine novellizanr, esileküündivaimad nimed olid Abdulla Kahir (1907-1968), Gafur Guljam said järjest kogenumaks. Pikema proosa arengus mängis olulist rolli Aini (1878-1954) triloogia (Odina, 1927; Dohunda, 1930, Orjad, 1934). Selles on juttu mitme põlvkonna elust aastail 1800- 1925. Juhtivad teemad olid usbeki naise vabastamine (Hamza, Kadõri olid seda käitlenud ka enne revolutsiooni), religiooni kahjulikkus (näiteks 20. aastail kirjandusse tulnud Zarif Bashirovi jutustus ,,Sai lõpuks teada"49), feodalismi igandid (Aini jutustus ,,,,Buhhaara timukad"50, 1922, ,,Odina", 1927
"muretult kiindunuks", kuid enamik siiski "muretumalt kiindunuks". aga on põhjapanevaks talle omane südamlik suhtumine lapsesse (n. rõõmu väljendamine lapse toitmisel), mis mõjutab seda, kas muretu käitumistüüp säilib või mitte, seda eriti teise eluaasta kestel. Noore ja ebaküpse ema algselt ambivalentne laps muutub muretumaks, sest ema saab kogenumaks ja suhtub asjasse positiivsemalt. Sageli arvatakse, et laps kes on vanema(te)ga väga lähedalt seotud, on ka täiskasvanuna nendest väga sõltuv. Uurimustulemused ei näita seda. Mida tugevamini on laps seotud vanema(te)ga, seda kergem on tal lahkuda kodunt. Lapsel, kel on olemas kindel aluspõhi pole tarvidus viibida vanema läheduses kogu elu. Tema vabadus võimaldab
annaabi.ee 
