Kuna filosoofia on ainsana teadustest olemas iseenese pärast on see ainuke vaba teadus. Kuna inimese loomus on mitmes suhtes orjalik on filosoofia omandamine mitteinimlik vaid jumalik. Selle omandamine peab viima vastupidiseni sellele, mida me alguses otsimine. Ka Eros on filosoof, kuna ta armastab tarkust. Inimestel on tarkuse ja tarkade kohta mitu erinevat arusaama. 1. Inimesed peavad teadmist ja asjatundlikkust rohkem kunsti kui kogemuse juurde kuuluvaks ja peavad kunsti valdajaid kogenuist targemaks. Me arvame,et tarkus tuleneb teadmiste omamisest Tark teab kõike, niivõrd kui see võimalik on, kuid üksikut teadmist tal ei ole. 2. Tark on see, kes on suuteline tunnetama raskesti tunnetatavad ja inimesele raskesti tajutavat. Meeltetajudest me ei pea ühtki veel tarkuseks; ja need üksiku teadmised on küll kõige tähtsamad; aga nad ei ütle mitte millegi kohta, miks 3. Kunsti valdajad suudavad teisi õpetada ning inimesed peavad teadmise märgiks
Arusaam, et Kalliast, kes põdes seda ja seda haigust, aitas see ja see, samamoodi ka teisi üksikisikuid, on kogemus. Määratlus, et see aitas nii- ja niisuguseid üht laadi inimesi, kes põdesid seda ja seda haigust, on kunsti asi. Kunst on üldise teadmine, kogemus aga üksiku teadmine. Üksikteadmine on küll kõige tähtsam, kuid ta ei ütle mitte millegi kohta miks. Teadmine ja asjatundlikkus kuuluvad rohkem kunsti kui kogemuse juurde, me peame kunstitundjaid kogenuist targemaks. Kogenud ei tea põhjust, kunsti valdajad aga teavad. Teadmiste ja mitteteadmiste märgiks on õpetamine. Seetõttu peetakse kunsti rohkem kui kogemust teadmiseks, sest ühed suudavad õpetada, teised mitte. Kogenu tundub targemana nendest, kel on mingi meeltetjau, kunsti valdaja tundub targemana kogenutest. Inimesed imetlevad seda, kes esimeserna leiutas meeltetajude kõrval mingi kunsti, sest ta oli tark ja erines teistest ning tema leiutisest oli mingit kasu
tegeleda. * Erinevalt teistest inimestest vabastab filosoof hinge ühendusest kehaga – niivõrd kui võimalik (arukusega seotud). Kui filosoof on surnud – see ei tähenda veel, et tema hing on surnud seepärast ta on alati valmis surra, sest saab aru, et sureb ainult keha. Aristoteles: (384 – 322 eKr) 39) mille poolest on üksiku teadja üldise teadjast edukam ja mille poolest on kunsti teadja kogenuist targem Tundub, et tegutsemise seisukohast kogemus kunstist sugugi ei erine, vaid kogenud on isegi edukamad kui need, kel on logos, seda sel põhjusel, et kogemus on üksiku teadmine, kunst aga üldise [teadmine], kõik tegevused ja kõik protsessid puudutavad aga üksiku. Me peame teadmist ja asjatundlikkust rohkem kunsti kui kogemuse juurde kuuluvaks, ja peame kunsti valdajaid kogenuist targemaks, nii et tarkus tuleneb kõikide puhul
annaabi.ee 
