Otsustus tuba on soe saab olla vaid tajuotsustus kuna on subjektiivne, kuigi minu jaoks võib tuba soe tunduda ei ole see kõikide inimeste jaoks ühene, leidub palju neid, kelle jaoks tuba on jahe. Õhk on elastne on aga üldkehtiv ehk kogemusotsustus kuna ei sõltu subjekti seisundist ning kõik inimesed seostavad omavahel õhku ja elastsust. Erinevuseks tajuotsustuse puhul pole taju seotud mingi kindla mõistega(kui päike paistab kivile, muutub see soojaks), kogemusotsustuse puhul aga on(päike soojendab kivi - päikesepaiste on seotud kivi soojenemisega). Lisaks on tajuotsustused subjektiivsed, kogemusotsustused aga objektiivselt, kõigi jaoks paratamatult kehtivad. Bacon: 1) Esimene tabel õige induktsiooni meetodis on kohaloleva tabel. Sinna tabelisse kuuluvad nähtused, mille puhul meetodiga uuritav omadus esineb(näiteks soojust võib anda päikesekiired, tuli). Tabeli abil välistatakse kõikide nähtuste need omadused, mille poolest
Teatud juhtudel peab see siiski võimalik olema, kuna kõik meie otsustused on algselt tajuotsustused. Näiteks vaadeldes kivi, mis on päikesekiirte all soe, võib vaatleja teha hinnangu, et päikese paistmine kivile muudab selle soojaks. Tähelepanek hõlmab kaemusi, et päike paistab ja kivi on soe, kuid see kehtib ainult vaatleja jaoks sel kindlal ajahetkel. Samas kui lisada peale taju veel arumõistus põhjusest, mis ühendab päikesepaiste ja soojuse mõisted paratamatult, saame kogemusotsustuse – päike soojendab kivi. Või teine näide – kui öelda, et õhk on elastne, siis on see samuti tajuotsustus. Üldkehtivaks muutub see alles siis, kui kõik tunnevad õhu elastsust. Selleks on vaja määratleda õhu mõiste, mis on olemuselt hüpoteetiline ja mida peavad kõik ühtemoodi tunnetama. 4) Bacon kirjeldab oma õige induktsiooni meetodit tabelite kujul. Kolmes tabelis sisalduvad asjade lihtomadused ja nende vormide seosed. Tabelite ülesanne on tunnetada, miks on asjade
soojeneb kivi paratamatult”, annab objekti ja üldkehtivuse vastavale tajuotsustusele, näiteks “Kivi tundub katsumisel soe”? Seda ei saa anda mõisted “kivi” ja “soojus” (täpsemalt “kivi- nagu-see-mulle-paistab” ja “soe-nagu-see-mulle-tundub”), sest mõlemad on pärit taju- otsustustest. Et seatud küsimusele vastata, peab endale meenutama, et Kanti käsituse kohaselt tähendab otsustamine mõistete rakendamist ja ettekujutuste ühendamist. Kui erinevus kogemusotsustuse ja vastava tajuotsustuse vahel ei seisne mitte selles, et kasutatakse mõisteid nagu “kivi” ja “soojus”, siis peab see olema kätketud viisi, kuidas objektiivne otsustus ettekujutusi, mis nendes mõistetes on juba ühendatud, veel edasi ühendab. Teisi sõnu peab kogemusotsustuste objektiivsus tulenema teistest mõistetest, mida tajuotsustustes ei rakendata. Selliseid mõisteid nimetab Kant puhasteks arumõisteteks ehk kategooriateks. Kust tuleb selliseid mõisteid otsida?
annaabi.ee 
