· EELLUGU 1. ,,Drang nach Osten" mis see on, selle eesmärgid, milliseid vahendeid kasutati? ,,Drang nach Osteni" ehk ümberasumine itta eesmärgid olid Suruda idapoolsetele maadele peale ristiusku ning kehtestada saksa ülemvõim. Selleks kasutati enamasti tuld ja mõõka. 2. Milline sündmus antud tegevust õhutas? Sündmust õhutas frankide paar aastat varem toimunud sarnane rünnak Saksamaale, kuid eelkõige taheti rajada tugipunkti Läänemere äärde. 3. Võrdle viikingi laeva kogega. KOGE VIIKINGITE LAEV - Aeglased - Väike - Mahukad - Merekindel - Kohmakas - Kiire - Väike süvis - Sale 4. Kes oli misjonär? Misjonär oli usu levitaja. Millised eesmärgid olid: a) Rooma paavstil? Rooma paavstid pretendeerisid nii vaimsele kui ka maisele ülemvõimule. b) Kaupmeestel? Kaupmeeste eesmärgid olid idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega mitte jagada.
Ilmsete vajaduste teooria (H.Murray): Jätab välja füsioloogilise poole Lähtub selelst, et vajadused on õpitud. Igal vajadusel on intensiivsus ja suund- nõrgem/tugevam motivatsioon. Intensiivsus see, mis näitab, kuidas pingutame, et vajadust rahuldada, mida selleks teeme.Vajaduse ilmnemiseks on vajalikud teatud keskkonna tingimused. Kerkib esile, kui keskkond võimaldab vajaduse rahuldamisest. Org kontekstis: 1) Intiimsuse/läheduse vajadus- motiiv kogega soojust, lähedust ja kommunikatsiooni teistega. Püüame olla heades suhetes teatud inimestega, suhete kvaliteet oluline. Kõrge eksponeerimisvajadus. Hoolitsus-, autonoomsus-, agressiivsusvajadus 2) Kuuluvuse (liikmeksoleku) vajadus- vajadus inimgrupi järele. Omane- tahab suhelda, olla tunnustatud, teab, millal kellegil on sünnipäev, teab kõigi eraelust, tahab olla kõigiga heades suhetes. Org
ridalasi ja saarlasi Kaupo linnuse all Koiva lahingus. II etapp 1215-1221 Alguses haarasid initsiatiivi enda kätte sakslased, tungides enne vaherahu lõppu suure väega Ridalasse ja Sakalasse, rüüstates ning tappes armutult. Pärast seda hakkasid laiaulatuslikult tegutsema eestlased. Nad korraldasid kolme maleva ühise sõjakäigu, mis eriti kasu ei toonud ja ka sakslastele kahju ei teinud. Õnnetus merel: sakslased sattusid 9 kogega tormi tõttu Saaremaa sadamasse - see võinuks lõppeda eestlastele soodsalt, kui nad suutnuks laevu vallutada või põlema süüdata. Põletamine läks peaaegu korda, kuid siis muutus tuule suund ja sellega koos ka jõudude vahekord. Sakslased korraldasid mitmeid sõjakäike Ugandisse, mille järel maakond alistus ja võttis vastu ristiusu. Seda tegi ka Sakala. Pärast venelaste rüüsteretke astusid ugalased liitu sakslastega idanaabrite vastu. See pani nad ka sõjaliselt sakslastele alluma
annaabi.ee 
