Liigitus päritolumaa järgi · Brasiilia- suurim Araabika tootja ¼ maailma toodangust · Vietnam- suurim Robusta tootja Liigitus röstimisviisi järgi · Hele- helepruun · Keskmine- mõõdukalt pruun, Ameerika · Keskmiselt tume- sokolaadi pruun, Prantsuse · Tume- mustjaspruun, Itaalia · Euroopa röst- 2osa tumedat, 1osa heledat kohvi · Viini röst- võrdselt tumedat ja heledat Liigitus kofeiini hulga järgi · Kofeiinirikas- üle 2% · Keskmine kofeiini sisaldusega- 1,5-2% · Kofeiini vaene- alla 0,2% · Kofeiinita alla 0,08% Liigitus jahvatuseviisi järgi · Jahvatamata kohv · Jahvatatud kohv · Jäme jahvatus · Keskmine jahvatus- manna taoline · Peen jahvatus- lauasoola taoline · Eriti peene jahvatus · Türgi jahvatus- nisujahu taoline Fakte! · Mida peenem jahvatus, seda kangem kohv saadakse · Heledat rösti jahvatatakse jämedamalt · Tumedamat rösti jahvatatakse peenemalt
Kofeiin 0,6-4% Kiudained Suhkur Rasv Valk Mineraalained (Ka, Ca, Fe, Na, S, P, Cl) Orgaanilised happed Parkained Vitamiinid B6, B12 Kohvi liigitus päritolu maa järgi: Brasiilia- suurim Araabika tootja ¼ maailma toodangust, Vietnam- suurim Robusta tootja. Kohvi saab liigitada ka kofeiini sisalduse ning jahvatusviisi järgi alusel järgmiselt : 1.2 Liigitus kofeiini hulga järgi Kofeiinirikas- üle 2% Keskmine kofeiini sisaldusega- 1,5-2% Kofeiini vaene- alla 0,2% Kofeiinita – alla 0,08% 1.3 Liigitus jahvatuseviisi järgi Jahvatamata kohv Jahvatatud kohv Jäme jahvatus Keskmine jahvatus Peen jahvatus- lauasoola moodi Eriti peene jahvatus Türgi jahvatus- nisujahu taoline 1.4 Kohvi kasutamine 3
2.2 Kongo kohvipuu (Coffea canephora) Kongo kohvipuu kasvab looduslikult Lääne- ja Kesk-Aafrika vihmametsades, pärit Kongo Demokraatlikust Vabariigist. 1900. aasta paiku viidi kongo kohvipuu Jaavale. On väga kohanemisvõimeline ja tänapäeval kasvatatakse mitmelpool, on araabia kohvipuu järl kasvupinnalt teisel kohal. Peamised kasvatusalad on Aafrikas, eriti Lääne-Aafrikas, Indoneesias, eriti Jaaval, ja mõnes teises Aasia riigis. Kongo kohvipuult saadud kofeiinirikas robusta kohv moodustab umbes 25% kohvi maailmatoodangust. Kongo kohvipuu on troopikatasandite kultuur, araabia kohvipuud kasvatatakse rohkem mägisel alal, kuid mitte kõrgemal kui 2000 m üle merepinna. Alla +8 °C temperatuuril võivad kohvipuud hävida. Looduses kasvab kongo kohvipuu 8-15 m kõrguse puuna. Lehed piklikovaalsed, suured, 15-20 cm pikad ja 5-12 cm laiad. Ühes kimbus on 40-60 õit. Nii luuviljad kui ka seemned on pisut väiksemad kui araabia kohvipuul
Coffea arabica’l on ohtrasti teisendeid, millele annab sordinime tootjariik, kasvukoht või peamine väljaveosadam. Tuntumaid araabika teisendeid on moka (kasvatatakse Lähis-Idas). (Kikas, et al., 2012, lk 180-181) Luxus kohv, 100% Arabica. Foto: Teine tähtis kohvipuu on Kongo kohvipuu e Coffea canephora, mille saadus on robusta kohv. Robusta kohvioad on väiksemad kui araabika oad, kohvioa sisemine külg on väljapoole kumer. Kongo kohvipuult saadav kofeiinirikas (kofeiinisisaldus üle 2%) robusta kohv moodustab u 25% maailma kohvitoodangust. Robusta on tugevama maitsega, sobib paremini tumeda röstiga kohvisegudesse, sageli kasutatakse seda lahustuvas kohvis. (Ibid) Päritolumaakohvid on niisugused kohvid, milles kasutatud kohvioad pärinevad ainult ühelt maalt (traditsiooniline kohv koosneb eri maade kohviubadest, mis kohvivabrikutes retseptuuri alusel segatakse). Päritolumaakohvide maitset mõjutavad kasvukoha pinnas, kliima ja kasvutingimused
annaabi.ee 
