Peale selle, et nii alkohol kui kofeiin viivad mõlemad vett organismist välja, tekitades seeläbi kiiresti organismis dehüdratatsiooni ja vee ning elektrolüütide tasakaaluhäire, võib selline kombinatsioon aga lõppeda teistpidigi surmavalt. Ehkki energiajooki juuakse alkoholi kõrvale lootusega, et kofeiin hoiab ära joobetunde, ei tee see noorukit sellest kainemaks. Alkoholiga energiajoogi tarbija ei pruugi end tunda esialgu unisena, ent on siiski tõsiselt joobes enda teadmata. Kõrge kofeiiniannus omab stimuleerivat toimet, mis takistab joobetunde tekkimist, ent otsustusvõime, reaktsioonikiirus, liikumisvõime on siiski vähenenud. Selline ”ärkvelolekus purjutamine” viib aga üksteisele järgnevatele, ent halbade valikute tegemiseni, mitmesugusele riskikäitumisele jne. Energiajoogid ei ole tavalised joogid. Neid eristab teistest jookidest kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni ja muude toimeainete ning taimsete ekstraktide oluliselt suurem sisaldus
Teelehtedes on rohkesti nii kofeiini kui teofülliini. Kolmas oluline metüülksantiin on teobromiin, mis valitseb kakaos, asteekide ja maiade traditsioonilises joogis. Ka koolapähklid sisaldavad kofeiini, mis sisadubki kõikides koolajookides. Tähtsaimad inimkonna kofeiiniallikad on seni kohv ja tee, mille joomisel tarbitakse enam kui 90% kofeiinist. Teed ja kohvi traditsiooniliselt tarbivates riikides on täiskasvanu keskmine päevane kofeiiniannus umbes 200-400 mg. Kofeiini sisaldavate karastusjookide ja sokolaadi kujul manustavad kofeiini ka lapsed. Kofeiini tarbijal tekib kofeiinist sõltuvus. Suu kaudu manustamisel imendub kogu kofeiin poole kuni kolmveerand tunniga, imendumine algab maos, kuid peamiselt siiski peensooltes. Kohvi joovate inimeste veres kofeiin kuhjub ja keha vabaneb sellest alles uneajal. Suitsetamine kiirendab kofeiini eemaldumist kehast, ning
Diagnoosimine on oluline, sest kui raskused on määratletud, on lapse eest kergem hoolitseda ja alustada õiget ravi. Tekib arusaam, et tegemist ei ole mitte viletsa kasvatusega vaid abivajaja lapsega (Rääk, 2002). 7 1.3 Ravimid 1955a. leiutati ravim nimega ritaliin, millel olid mõned ebatavalised omadused. Täiskasvanutele toimis ritaliin ergutina, umbes nii nagu 10-kordne kofeiiniannus, lastele depressandina rahustina. Ravimit hakati manustama lastele kellel ilmnesid järgmised sümptomid: ülemäärane kannatamatus ja närvilisus, võimetus istuda vaikselt ükskõik kui lühikese aja jooksul, suutmatus keskenduda isegi mängimisele ja mänguasjadele, unetus, lobisemine, ülemäärane ja pealetükkiv rääkimisviis, pidev vahelesegamine. Lisaks ritaliinile veel ka deksedriin ja Cylert suudavad aidata umbes 70% lastest maha rahuneda ja tegeleda
südame tööd, kuid otseseid tõendeid, et arneva inimalgega midagi tõsist juhtuda võiks, seni ei ole. Elukestev kohvijoomine vähendab oluliselt suhkrutõve tekkimise võimalust, aga kohvis peab kofeiini ka olema. Kofeiinikasutajatel tekib kofeiinist sõltuvus. Võõrutusnähud: peavalu, väsimus, energilisuse ja ärksuse vähenemine, keskendumisraskused, uimasus, meeleolu alanemine, kergestiärrituvus. Võimalik on tugev kohviiha. Uus kofeiiniannus kõrvaldab kiiresti nii peavalu, unisuse kui ärrituvuse. Närviergutid mõjuvad kõige märgatavamalt väsinud närvidele. Eilne eluvesi. Kõige enam levinud ja kahju tekitav uimasti läänepoolkeral on etüülalkohol. Vanimaks alkoholi sisaldavaks joogiks peetakse mõdu – käärinud meejooki. Psühhofarmakoloogide arvates on alkoholi üldise levimise põhjuseks selle väikeste annuste rahustav ja meeleolu ülendav toime. Keskajal teenis alkohol aqua vitae, eluvee nimetuse.
annaabi.ee 
