keeltes ega mingis mõttes mõistuse üldiseks aluseks. Teiseks, loomupärane loogika vahetab ära keele kasutamise kaudu saavutatud kokkuleppe teema osas teadmisega keelelisest toimusest, millega kokkulepe saavutatakse: s.t põlatud grammatiku tegevusalaga. Keeleteadlased on ammu aru saanud, et võimega rääkida teatavat keelt soravalt ei käi tingimata kaasas keeleteaduslik teadmine sellest, s.t selle taustanähtuste, selle süstemaatiliste toimuste ning selle koetise mõistmine. Taustanähtused, millega keeleteadus tegeleb, on segatud kõigisse meie RÄÄKIMISE ja KOKKULEPE saavutamise esiplaanitoimingutesse, igasse juhtumi arutlusse ja vaidlusesse, igasse seadusesse, vahekohtusse, lepitusse, leppesse, lepingusse, avaiikku arvamusse, teaduslike teooriate hinnangusse ning teaduslike tulemuste sõnastusse. Millal iganes inimlikes asjades saavutatakse kokkulepe või üksmeel, sõltumata sellest, kas selleks kasutakse
LIHA VEESIDUVUS • Liha põhiline koostisosa on vesi (70–75%). • Liha kvaliteeti mõjutab nii liha veesisaldus, vee seostatuse viis kui ka vee jagunemine lihase eri osades. • Võib olla kaks sarnase veesisaldusega lihatükki, millest üks on pehme ja vesine, teine aga kõva ja kuiv. • Liha veesidumisvõime määrab: • liha ja lihatoodete füüsikalised, keemilised, organoleptilised ja tehnoloogilised omadused: • toore liha värvuse, koetise, tuimuse, toote saagise, mahlasuse, õrnuse, struktuuri jne. • Veesidumisvõimel on otsene seos liha massikadudega säilitamise ajal. • Kui lihal on madal veesidumisvõime, siis on lihal säilitamise ajal suur veekadu ja ka suur massikadu. • Vee kadu lihast säilitamise ajal toimub vee aurumise tõttu liha pinnalt. • Liha veesidumisvõime tähendab liha omadust siduda või hoida endas siduvat vett töötlemise käigus.
mehhaanilise töötlemise ajal. Liha veesisaldus on 64 - 80%, lihaskoe veesisaldus - umbes 75%. Liha kvaliteeti mõjutab nii liha veesisaldus, vee seostatuse viis kui ka vee jaotus lihase eri osades. Liha võib töötlemise ajal kaotada vett, sest osa veest leidub lihas vaba, seostamata veena. Liha veesiduvusvõime määrab paljud liha ja lihatoodete füüsikalised, keemilised, organoleptilised ja tehnoloogilised omadused: toore liha värvuse, koetise, tuimuse; toote saagise, mahlasuse, õrnuse, struktuuri jne. Liha veesiduvusvõimel on otsene seos liha kaalukadudega säilitamise ajal. Kui lihal on madal veesiduvusvõime, siis on lihal säilitamise ajal suur veekadu ja ka suur kaalukadu. Vee kadu lihast säilitamise ajal toimub vee aurumise tõttu liha pinnalt, seega mida suurem on liha pind, seda suurem on ka kadu ehk liha säilitamisel jaotustükkidena või lõigatuna on kaalukadu suurem kui rümbana säilitamisel
annaabi.ee 
