Eelmisest vereloovutusest peab olema möödunud vähemalt 8 nädalat. Kes saab/ei saa olla doonor? Kõigepealt tahetakse doonoriks võtta õde või venda ja tõenäosus et ta sobib doonoriks on 25%. Ja pealegi meil kõigil polegi õde või venda. Kõigepealt teostatakse nn. esialgne otsing, millega selgitatakse välja potensiaalsete doonorikandidaatide olemasolu. Kui esialgne otsing osutub edukaks, siis võetakse patsiendilt teistkordselt vereanalüüsid koesobivuse antigeenide määramiseks. Nende vastuste saabumisel valitakse välja kolm-neli doonorikandidaati, kellel samuti määratakse teistkordselt koesobivuse antigeenid. Nüüd valitakse nende seast patsiendile kõige sobivam doonor, ideaalis peaks doonori ja patsiendi vahel olema 100% sobivus HLA A, HLA B, HLA C, HLA DR ja HLA DQ antigeenide osas. Mitme sobiva doonori olemasolul arvestatakse doonori valikul veel lisanduvaid faktoreid nagu doonori
patsientide korral ka eelnevate seerumitega, kus HLA vastaste antikehade tiiter on olnud eelnevalt kõige kõrgem. Nii on võimalik kindlaks teha neid antikehi, millede tase võib olla siirdamise hetkel madal, sest nad võivad immuunrakkude aktiveerumisel põhjustada kiire äratõuke. Tänapäeval kasutatakse PCR-reaktsiooni koesobivuse määramiseks, nii doonoril kui ka retsipiendil, et teha kindlaks koesobivus molekulaarsel tasemel. Transplantatsioonireaktsioon Esimene neeru siirdamine oli 1968.a. Tartus, 2000.a. 51, 2001.a. 31. Maksa siirdamine 2000.a. 2, 2001.a. 1. Luuüdi siirdamine oli esimene 1993. a. Transplantatsioonireaktsiooni uurimisel on kõige paremaks mudeliks naha siirdamine. Naha siirdamise järgselt hakkab 2.3
c) Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid - tunnevad ära viiruse peptiide, mis on seotud MHC klass I molekulidega. Nad aktiveerivad ja lüüsivad rakke, mille pinnal viiruse peptiid on esitletud. Antigeeni esitlevad rakud: dendriitrakud, monotsüüdid/makrofaagid ja B-lümfotsüüdid, mis ekspresseerivad oma pinnal MHC klass II valke. Loomulikud tapjarakud e. NK-rakud. Need on suured granulaarsed lümfotsüüdid, mis tapavad viirustest nakatanud rakke ja kasvajarakke. Põhilised koesobivuse kompleksi valgud. Põhilised koesobivuse kompleksi (ingl. k. major histocompatibility complex, MHC) klass I valgud ekspresseeruvad enamikul rakkudel, klass II valgud aga ainult antigeeni esitlevatel rakkudel. Inimesel nimetatakse neid HLA-I ja HLA-II valkudeks (ingl. k. Human Leukocyte Antigen). Erinevate T-lümfotsüütide ja NK-rakkude funktsioonid. Tsütotoksiline T-lümfotsüüt tunneb ära viiruse peptiide kui need on eksponeeritud MHC klass I molekulide poolt nakatunud raku pinnal
( B-raku arengu käiku saab jälgida raku pinnamarkerite olemasolu järgi). Antigeeni tundmine on põhiliselt IgM töö. 4. Aktiveeritud B rakud AG + AK = aktivatsioon, differentseerumine ja siit võivad rakud minna 2-s suunas: a) aktiivselt AK-sid tootvad rakud (vajavad ka TH rakke); b) mälurakud. Peale Ag stimulatsiooni B rakud teevad läbi isotüübi vahetuse (switching), mille käigus juba rekombineerunud VDJ unit kombineerub järgmise CH geeni segmendiga. 17. Põhiline koesobivuse kompleks (MHC) MHC valgud on kõrgelt polümorfsete geenide produktid, mida ekspresseeritakse erinevate rakkude pinnal. koosneb ca 100 geenist (2000kb hiire DNA-l ja 4000 kb inim. DNA-l). Indiviidide vahel erinevad alleelide DNA järjestused 5-10 % st. eri indiviidide poolt ekspresseeritavad geeniproduktid on unikaalset struktuuri erinevustega. MHC alleelide vahel võivad aminohapete erinevused olla kuni 20 aa.). MHC molekulid, mida antud indiviidil ekspresseeritakse, ei muutu elu jooksul
annaabi.ee 
