Tsütotoksilised T- rakud tunnevad ära ja tapavad rakke, mille pinnal on eksponeeritud võõras peptiid. T-abistajarakud tunnevad samuti ära rakkude pinnal eksponeeritud võõraid peptiide, kuid vastuseks sellele nad eritavad lümfokiine, mis aitavad käivitada antikehade sünteesi B-rakkudel ja võimendavad tsütotoksiliste T-rakkude toimet. T-raku retseptor (TCR) ei tunne ära vaba AGi, peab olema ühenduses erilise valguga, koesobivusantigeeniga (MHC1). Th-rakud tunnevad AG ära koos MHC2 valguga. NK rakud ehk natural killers cells mittespets, tsütotoksilised rakud. Oskavad eristada terveid vs nakatunuid rakke. Olemas CD16 retseptor. NKT rakud ehk natural killer T cells sarnanevad nii NK kui ka T- rakkudega: olemas TCR, seondub CD1 retseptoriga (sarnane MHC1ga), ka CD16 ja killer-omadused. CD ehk cluster of differentiations leukotsüütide spetsialiseeritud rakkude pinnale ekspresseeritavad
sealt koos lümfiga. Seal toimub patogeenide kahjustamine. Veel on lümfoidfolliiklid. Neid ei käsitleta organitena, kuna puudub kapsel, mis eraldaks neid ümbritsevatest kudedest. Paiknevad potentsiaalsetes patogeenide sissekäigu väratites ( nt suus mandlid). 11. Antigeenid. Immunogeenide üldine iseloomustus. Antigeensed determinandid. Hapteenid. Antigeenid on ained, mis tunnevad ära B-rakkude immunoglobuliinseid retseptoreid (BCR) või T-raku retseptorit (TCR) kompleksis koesobivusantigeeniga (MHC). Antigeeni molekuli omadused v iseärasused määravad ära, kas immuunsüsteem aktiveeritakse või kas antigeen tuntakse ära B- või T rakkude poolt. Peremehe bioloogiline süsteem määrab omakorda ära, kas BCRi või TCRiga interakterunud antigeen kutsub esile immunvastuse. Antigeensus on võime spetsiifiliselt seonduda antikehadele või TCRiga. Antigeen on seega igasugune substant, mis seondub antikehaga. Immunogeen on antigeen, mis tekitav immuunvastuse
mis seostudes TCR-iga ongi üheks signaaliks ja teine on APC-de poolt produtseeritav tsütokiin IL-1. Nende kahe koosesinemisel saab võimalikuks Th raku aktiveerumine. Taustinformatsioon: TCR – T-cell receptor (T-raku retseptor) Erinevalt antikehadest ei suuda T-lümfotsüüdid (TCR + koretseptorid) tunda rakku ümbritsevas keskkonnas lahustunud vaba antigeeni. Antigeen peab olema mõne teise keharaku pinnal ühenduses erilise valguga, koesobivusantigeeniga (MHC, lühend tuleb inglise keelest: major histocompatibility complex). T-lümfotsüüdi retseptor ei tunne antigeeni-koesobivusantigeeni kompleksi ära üksi. Püsiva ühenduse saamiseks T-lümfotsüüdi ja antigeeni esitleva raku või T-lümfotsüüdi ja märklaudraku vahel on vajalikud veel mitu T-raku pinnal olevat lisavalku. Iga T-rakk kannab oma pinnal ~30 000 identset antigeen-retseptorit (TCR). Iga T-raku retseptor on