Paju Paju on paljude putukate toitja. Varakevadel märkame neid, kes urbadel end nektariga kosutavad, hiljem tuleb hoopis teist laadi seltskond: pungaõgijad, lehenärijad ja -rullijad, pahkade kasvatajad, okste õõnestajad ja tüves uuristajad. Paju nektaririkkad õied pakuvad esimest kosutust talveunest toibunud ja veel uimastele putukatele. Päeval käivad pajuurbadel kollased lapsuliblikad, kirjud koerliblikad ja teised valmikuna talvitunud päevaliblikad, aga ka kiletiivaliste hulka kuuluvad kimalased, erakmesilased ja teised nektaritoidulised putukad. Öösiti võib pajuõitelt leida hämarikuliblikaid, kes pimeduse saabudes lendavad pajudele toituma. Varakevadistel õhtutel langeb õhutemperatuur pärast päikese loojumist väga kiiresti. Nii ei jõuagi hämarikuliblikad sageli enne jahenemist pajult lahkuda, jäädes kangestununa pajuurva külge. Seda on märganud ka liblikapüüdjad
Tiibade ülapooltel on oranz põhivärvus. Kinnituskoha lähedalt on tiib (eriti tagatiib) tumepruun. Esitiibade esiserval on mustadest, kollastest ja valgetest tähnidest muster. Mõlema tiivapaari välisserv on tumepruun; selle kõrval on sinisetähniline must rant. Kummalgi esitiival on kaks väiksemat ja üks suur must täpp. Kummalgi tagatiival on ainult üks must täpp, mille taga on tumepruun basaalosa. Kesk- ja kõrgmäestikus on koerliblikad suuremad ja heledamad, Põhja-Euroopas kipuvad nad olema väiksemad ja tumedamad. Isased ja emased välimuselt ei erine. Tiibade alakülg on silmatorkamatu, pruunikas. Seda külge näitavad nad siis, kui pikemat aega koha peal istuvad, samuti talvitumisel. Seevastu ohu korral avavad nad kiiresti tiivad, näidates oma tiibade eredat ülapoolt. See võib noori ja elukogemusteta linde ära ehmatada. Koerliblikas talvitub valmikuna. Talvituda võib ta ka inimtekkelistes paikades:
Mõningatel admiralidel ja ohakaliblikatel, kes on samuti rändavad liigid, puudub rändeinstinkt. Kuigi sügis on saabumas, ei kavatsegi nad soojematesse piirkondadesse ära lennata. Selle asemel üritavad nad hoopiski talvituda puukoore- ja müüripragudes ning varjatud aianurkades. Meie küllalt karmi talve on aga suutelised üle elama vaid vähesed neist. On olemas, aga ka admiralidest vastupidavamaid liblikaid. Näiteks täiskasvanud päevapaabusilmad ja koerliblikad on võimelised meie talve üle elama. Pakase eest peituvad nad puuõõnsustesse ja abihoonetesse. Kaitse vaenlaste eest Koerlibliklaste röövikutele on iseloomulik okkaline välimus ning see sunnib enamiku lindudest nende ründamisest loobuma. See taktika ei toimi ainult käo puhul. Röövikute okkad on vähetõhusad ka herilaste ja röövputukate rünnakute vastu. Kuna koerlibliklased on üsna head lendajad, ei ähvarda neid õhus lindude poolt ükski hädaoht
ühtepidi -- naise jaoks kahekordse kiirusegagi. 35 Lugu: Tal oli palju mehi, need muudkui tulid ja läksid. Helile andis jõudu lilledega tegelemine, sest see tegi kannatlikumaks. Surmapõhjus: rinnavähk 4.98. Alar Adamson Sünnikoht: Harala Amet: elektrotehnik Olemus: mõttemaailm koosnes, nagu töögi, suhetest ja kontaktidest; Hobid: liblikate kogumine: päevapaabusilmad, koerliblikad, mõrsjaöölased; Lugu: Tööl pragati temaga pidevalt, sest elektriseadmed polnud korras. Ise pidas ta põhjuseks elektriseadmete vähest kättesaadavust. Naised üritasid talle meeldida, aga hiljem selgus ikka, et nad ei sobi. Kui Alar oli kolmekümne seitsmene, tuli Haralasse praktikale üks EPA zootehnikatudeng. Ta armus temasse kohe. Alar hakkas naist piirama: valvas, passis, käis igal pool kannul, et keegi teine teda endale ei saaks. Naine hakkas teda armastamise asemel
hemoglobiini sisaldust veres ja aitab maksa-, sapi-, soole-ning kopsuhaiguste korral. Välispidiselt aitab kõõma ja juuste väljalangemise puhul. Varem kasutati nõgest tekstiilitoorainena, sest kiud on tugevamad kui linal, kuid hapramad. 41 Nõgeseleotisega on aiakahjureid tõrjutud. Nõgese lehtedest toituvad röövikueas värvirikkad koerliblikad, admiral, päevapaabusilm jt. ROOMAV TULIKAS Ranunculus repens; nimi on tuletatav ladina keelest: rana konn; ja repens roomav. Sugukond tulikalised. Kasvukoht: niiskel viljakal mullal, mis kevaditi või sadude järel ajuti vee alla jääb, nii rohumaadel, aedades kui metsades, nt. metsateedel. Roomav tulikas on maapealsete võsunditega laienev kodarikpüsik, ta juurdub pindmises mullakihis.
annaabi.ee 
