Mürktaimi on umbes 10 000 liiki, neid kasvab kõikjal, kõige rohkem lähistroopikas ja troopikas; enamik kuulub õistaimede hulka. Eestis ei ole taimemürgistused eriti sagedased, peamiselt juhtub neid alla 10-aastastel lastel. Eluohtlike ägedate mürgistuste keskmiseks sageduseks arenenud maades loetakse kuni 4 juhtu 1000 elaniku kohta aastas, neist 1-1,5 % on mürgistused taimedega. Eesti ohtlikumad mürktaimed Eesti ohtlikemad mürktaimed on mürk-, surma- ja koeraputk, näsiniin, äiakas ja jugapuu. Vähem mürgised on ussilakk, sookail, mürktulikas, piimalilled, vereurmarohi, metspipar, soovõhk. Ilutaimedest on väga mürgised sinine käoking, sügislill, adoonis, oleander, upsujuur ja piimalill. Mürktaimede seas on ka ravimtaimi, näiteks unimagun, karumustikas, koerapöörirohi, ogaõun, maarjasõnajalg, maikelluke jt. Sinine käoking (Aconitum napellus) Kuni 1,5 m kõrgune mitmeaastane taim. Vars on püstine, suurte tumeroheliste
tõsiseid ärritusi. Taimemahl põhjustab ärrituse ja sageli muudab päikesevalgus kahjustusi suuremaks. Haavad võivad isegi muutuda II astme põletushaavadeks ning nende paranemine võtab väga kaua aega. Lisaks sellele põhjustab mürk kahjustusi ka vereringes ning südametalitluses. Lisaks nendele kolmele mürgisele putkelisele leidub Eesti veel mürgiseid putkesid, kuid nende mürgisisaldus ja tekitatud kahjustused on väiksemad. Heinputk, mets-harakputk ja koeraputk sisaldavad prosaleeni ning taimemahl ärritab nahka, võivad tekkida villid. Välimuselt on need kolm taime sarnased oma mürgisemate sugulastega, kuid miniatuursemad. Igal juhul tasuks putkelistest eemal hoida, kui ei ole kindel, kas on tegemist mürgise taimega või tema ohutu sugulasega. Mürgised ilutaimed Sinine käoking (Aconitum napellus) Sinine käoking on tulikaliste sugukonda ja käokingade perekonda kuuluv mürgine lill, mida
tõenäoliselt hävinud. Kaitsealuste hulgast arvati peale hävinute (ida-kiviürt, leeder-sõrmkäpp ja mägi-seahernes) välja näsiniin, kelle seisund on sedavõrd hea, et ta on väljaspool ohtu, ning alpi litterhein kui ilmne tulnukliik. Osata nimetada looduskaitsealuseid liike igast kategooriast Eestis hävinud - süstlehine konnarohi, vesiks Äärmiselt ohustatud - läänesõrmkäpp, laanekannike Ohustatud turvastarn, aasnelk Ohualdis - väike konnarohi, meripuju Ohulähedane koeraputk, karulauk Ohuväline harilik vaher, harilik raudrohi Loomad: Eestis hävinud Tundrasikk, valgevööt-päevakoer Äärmiselt ohustatud - suur-konnakotkas, ebapärlikarp, siniraag Ohustatud viigerhüljes, kõre Ohualdis kaljukotkas, karvasjalg-kakk Ohulähedane kanakull, põldvütt Ohuväline aed-roolind, põder, sinikael-part TESTID I. -Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale