5) Bronhid ehk kopsutorud 5) Kõri 6) Bronhioolid ehk kopsutorukesed 6) Ninaneel 7) Alveool 7) Ninaõõs 4. Hingamise 3 faasi: 1) Gaasivahetus kopsudes Kuna O2 on sissehingatud õhus rohkem kui kopsukapillaarides, siis hapnik liigub verre. Venoosne veri muutub kopsudes arteriaalseks. CO2 liigub kopsukapillaarist aga kopsudesse. 2) Gaasivahetus kudedes O2 liigub verekapillaaridest koerakkudesse, rakkudest tuleb veresoontesse CO2, veri muutub venoosseks. 3) Rakuhingamine Glükoos + O2 = CO2 + H2O + eneriga O2 CO2 Glükoos vabaneb energia H2O 5. Hingamisteede haigused: Tuberkuloos – bakteriaalne Nohu Bronhiit Kopsupõletik – viiruslik/bakteriaalne Difteeria – bakteriaalne Gripp
Vitamiin E imendumine on igal juhul vaid 20-40%. Seedekulglast imenduvad kõik tokoferoolid, kuid organismis prevaleerub RRR--tokoferool, mis moodustab 85-90% veres olevatest tokoferoolidest. Seedekulgla limaskesta rakkudes pakitakse vitamiin E külomikronitesse, mis liiguvad lümfiringesse. Koekapillaaridesse jõudnud külomikronitele toimib endoteelipinna lipoproteiinide lipaas. Tulemuseks on mõningase koguse vitamiin E sattumine koerakkudesse. Tekkinud jäänuk-külomikronid haaratakse maksa parenhüümirakkudesse ja nii satub vitamiin E maksa, mille parenhüümsetes rakkudes säilitatakse osa vitamiinist varudena. Maksarakkudes seovad vastavad valgud efektiivselt vaid RRR--tokoferooli ja seepärast on tokoferooli teiste vormide sattumine maksarakkudes kokkupakitavatesse VLDL partiklitesse tühine. VLDL partiklites transporditakse RRR--tokoferool rasvkoesse, mis on vitamiin E põhidepoo, jt kudedesse
· Imendub passiivse difusiooniga peensoole keskosast (imendumist pärsib nt sapi/pankrease nõre defitsiit, raualiigsus, kloriididerikas joogivesi, oraalsed kontratseptiivid, mitmed antibiootikumid, PUFA-de rohkus toidus, vit A liigsus seedekulglas, peensoole kahjustused), enamik satub lümfi!!! Imendub vaid 20...40% ja prevaleerub ainult d-alfa-tokoferool!!! · Pakitakse CM-tesse lümfiringesse · Osadele toimib endoteelipinna lipoproteiini lipaas vit E minek koerakkudesse · Ülejäänud haaratakse maksa parenhüümi rakkudesse (maksas talletatakse ainult d- alfa-tokoferool) pakitakse VLDL-i rasvkoesse (põhidepoo) · LDL abil enamikesse koerakkudesse · Varud ka neerupealistes, südames, skeletilihastes, testistes, emakas, hüpofüüsis, vere lipoproteiinides (närvikude defitsiidi suhtes pikka aega resistentne) Biofunktsioonid: · Peamine lipofiilses keskkonnas töötav antioksüdant takistab PUFA-de oksüdatsiooni
- GH ja kilpnäärme hormoonid ka soodustavad lipolüüsi Rasvhapete saatus - Aadipotsüütides toimuv lipolüüs vabastab rasvhappeid - Need läbivad adipotsüütide membraani ja seotakse koheselt verealbumiini poolt - Neid transporditakse kiiresti kudedesse (maksa ja lihastesse) kus nad difundeeruvad koerakkudesse - Aktiveeritakse tsütosoolis atsüül-CoA süntetaasi poolt ja transporditakse karnitiini (vit B11 või BT) abil mitokondritesse oksüdatsiooniks ATP Glütserooli saatus - Vabaneb rasvkoest (lipolüüs), võetakse maksa ja aktiveeritakse glütserool- 3-P-ks Glütserool-3-p kasutatakse - Lõhustatakse ATP saamiseks (glükolüüsil läbi DAP) saagis 22 ATP! - Glükoneogenees (substraat) - TG sünteesiks
Organite kasvatamiseks GM-loomade baasil. Mudelhiired-haiguste uurimiseks. Kimäär organism, kelle keha koosneb erineva geneetilise päritoluga rakkudest. 1.3 Geenitehnoloogia Võimalused: 1) asendada haige geen tervega 2) vaigistada haige geen Neid tegevusi ei teha munarakuga, need ei pärandu järglastele. Transgenees Geeniteraapia · Viiakse geen sugurakkudesse · viiakse geen koerakkudesse, ei pärandu. · Pärandatakse järglastele · Viiakse sama isendi geenid · Rakku viiakse võõraid geene Geenivaigistamiseks kasutatakse mikro-RNA molekule. Kui mi-RNA-d ühinevad mRNAga, siis viimane lagundatakse. 1. Molekulaargeneetiline diagnostika Põhineb mutantsete geenide äratundmisel. Pärilike haiguste kindlaks tegemine. 2. DNA-sõrmejälgede metoodika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust.
liigsus seedekulglas jne. Vitamiin E imendumine on igal juhul vaid 20-40%. Seedekulglast imenduvad kõik tokoferoolid, kuid organismis prevaleerub RRR-- tokoferool, mis moodustab 85-90% veres olevatest tokoferoolidest. Seedekulgla limaskesta rakkudes pakitakse vitamiin E külomikronitesse, mis liiguvad lümfiringesse. Koekapillaaridesse jõudnud külomikronitele toimib endoteelipinna lipoproteiinide lipaas. Tulemuseks on mõningase koguse vitamiin E sattumine koerakkudesse. Tekkinud jäänuk-külomikronid haaratakse maksa parenhüümirakkudesse ja nii satub vitamiin E maksa, mille parenhüümsetes rakkudes säilitatakse osa vitamiinist varudena. Maksarakkudes seovad vastavad valgud efektiivselt vaid RRR--tokoferooli ja seepärast on tokoferooli teiste vormide sattumine maksarakkudes kokkupakitavatesse VLDL partiklitesse tühine. VLDL partiklites transporditakse RRR--tokoferool rasvkoesse, mis on vitamiin E põhidepoo, jt kudedesse. Peale maksa ja rasvkoe on