Osa põllust jäetakse väetamata, teisi osasid soovitud väetisega. Katseribad peavad paiknema mullastikutingimuste muutumise suunas(nt langus) *Mulla keemilise analüüsi meetod – kõige enam levinud väetistarbe võte, põhineb mullas olevate taimedele omastavate toiteelemendi sisalduse määramisel mullalahusest. *Taimede analüüsi meetodid: taimede üldanalüüsi meetod; ekspressmeetod(koemahlast); visuaalne meetod(indikaatortaimed abiks; N puudusel kurk, kartul, mais, must sõstar ja õunapuu. P puudus peete, tomat, naeris, õunapuu. K puudus kartul, peet, lutsern, kapsas, punane sõstar ja ka õunapuu. 30. Haljasväetise kasutamine. põllukultuuride haljasmass, mis küntakse mulda mullaviljakuse suurendamise eesmärgil. Tugevakasvulised liblikõielised 1ha-30t haljasmassi. Kõige parem taliteraviljade kasvatamise seisukohalt
Osa põllust jäetakse väetamata, teisi osasid soovitud väetisega. Katseribad peavad paiknema mullastikutingimuste mutumise suunas(nt langus) o Mulla keemilise analüüsi meetod kõige enam levinud väetistarbe võte, põhineb mullas olevate taimedele omastavate toiteelemendi sisalduse määramisel mullalahusest. o Taimede analüüsi meetodid: taimede üldanalüüsi meetod; ekspressmeetod(koemahlast); visuaalne meetod(indikaatortaimed abiks; N puudusel kurk, kartul, mais, must sõstar ja õunapuu. P puudus peete, tomat, naeris, õunapuu. K puudus kartul, peet, lutsern, kapsas, punane sõstar ja ka õunapuu. 28. Keskkonnakaitse nõuded sõnniku kasutamisel Väetise eesmärk: a)tõsta viljakust b) suurendada saagi viljakust c) suurendada saaki Arukas väetamine on ka üheks looduse kaitse abinõuks taimede viljakuse hoidmisel. Eelkõige
vabanemiseks. Ainus ravi on neerusiirdamine. 1) Jääkproduktide ja veesisalduse regulatsioon Inimese keha koosneb põhiliselt veest. Universaalse lahustina on vesi asendamatu keskkond, milles toimub enamik raku ainevahetuslikke reaktsioone. Oluline on hoida kudede veesisaldus kindlal tasemel, vett ei tohi olla liiga palju ega liiga vähe. 65 kg kaaluvas inimeses on ligikaudu 40 l vett. Sellest 28 l on rakkudes (rakusisene vesi). Ülejäänud rakuväline vedelik koosneb 9-10 l koemahlast ja 2-3 l vereplasmast. Kehavedelike koguse ja koostise regulatsiooni põhiline roll on neerudel. Neerud tagavad, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi. Selleks filtreerivad neerud pidevalt verd. Eritamine on protsess, kus toimub jääkide eemaldamine kehast. Eritamist ei tohi segi ajada seedumatute toidujääkide eemaldamisega soolestikust – defekatsiooniga. Uriin on neerus toimuvate protsesside lõpp-produkt. Enamik jääkprodukte eemaldatakse kehast
annaabi.ee 
