pääseksid vabalt liikuma. Kalatreppe rajatakse selleks, et parandada nende rändetingimusi. Eesti algupärased lõhepopulatsioonid on olulised kogu Läänemere loodusliku lõhe säilimise seisukohalt. Praegu on heas seisundis ainult Keila jõe lõhepopulatsioon. Lisaks looduslikele populatsioonidele on eesmärk taastada lõhe looduslik paljunemine jätkusuutlikul tasemel endistes lõhejõgedes nagu Pirita, Jägala, Valgejõgi, Loobu, Selja ja Purtse. Narva jõe lõhe ja teiste siirdekalade koelmualade taastamine on võimalik ainult rahvusvahelises koostöös, sest lisaks lõheliste jõgedele on kaitstavatel aladel veel 2180 km jõgesid ning ojasid, kus elavad ja paljunevad samuti ohustatud kalaliigid. [6] Joonis 2. Joaveski kalatrepp Sinised koridorid Sinised koridorid on meres esinevad ühenduskanalid või -teed, mis on olulised populatsioonidevahelisel liikumisel ning liikide ja koosluste levikumustri säilimise ja toimimise seisukohalt. Sinised koridorid võivad olla kujundatud kas:
Liivilahe räim Arvukas!!! Ja põlvkonnad on varieeruvamad, sõltudes 1) talve karmusest 2) kevadisest zooplanktoni arvukusest · Arvukus on praegu 2 x suurem kui 1980ndatel · Liivi lahe räim on kohalik populatsioon, avamerest kudema saabuvaid isendeid on ca 5 %. · Varude säilitamiseks on rida püügipiiranguid Kilu · Pelaagiline parvekala · Kõrge viljakus keskkonna tingimused põlvkondade tugevus · Sigimise iseärasuseks on koelmualade paiknemine süvikute servadel põhilised koelmualad on Bornholmi ja Gdanski süvik. Meile oluliseim, aga Gotlandi süviku idanõlv. · Kui kilu on palju, siis levib üle Läänemere kõikjale v.a. magedaveelised Botnia ja Soome lahe idaosa.. Kui kilu on vähe, siis on arvukam vaid koelmute piirkonnas. · Kiluvaru on praegu heas seisundis ja ekspluateerimine sobib. · Mis soosib arvukust? 1
1 2014 Projekt - Narva jõe kanjoni veega varustamine. Kulgu tammile veelasu 23 Keskkonnaamet projekteerimine ja selle keskkonnamõjude hindamine 3.2 2011 Tartu Ülikooli Eesti 24 Mereinstituut Koha loodusliku sigimise tagamine kunstkoelmute abil 3.2 2014 Tartu Ülikooli Eesti Kalakoelmute seisund ning koelmualade melioreerimise lähteülesannete 25 Mereinstituut koostamine 3.2 2013 Euroopa angerja (Anguilla anguilla) taasasustamise täiendav 26 Keskkonnaamet finantseerimine 3.2 2015 Tartu Ülikooli Eesti Hülgekahjude vähendamine püügivahendite hülgekindlamaks ehitamise