Reaktsiooni vältel muutuva ruumalaga süsteemides väljendab reaktsiooni kiirust avaldis 1 dn v =- V dt kus n on reageeriva aine moolida arv ja V süsteemi ruumala. Kineetika põhipostulaat Lihtreaktsiooni kiirus on igal ajamomnedil võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega astmetes mis vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsentidele aA + bB cC + dD v = k [ A] [ B ] a b 2. Reaktsiooni kulgemise aste Reaktsiooni kulgemise aste näitab kuidas muutub vaheühendite järjestikune tekkimine lihtreaktsioonide kaudu.NB! vähe vigane lause .... Keemilise reaktsiooni saab kirjutada nii: i Ai = 0 i kus i on negatiivne reagentidele ja positiivne produktidele.
p=(Pc)^C*(Pd)^D/(Pa)^A*(Pb)^B 47. Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist. Igal reaktsioonil on kindel tasakaalukonstant, mis muutub temperatuuri muutudes. Osadel ainetel läheb väiksemaks, teistel suuremaks. 48. Reaktsiooni kiirus, massitoimeseadus Reakts. kiirus on kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Massitoimeseaduse kohaselt on reaktsiooni kiirus võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega astmetes, mis vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsentidele. 49. Reaktsiooni järk. Reaktsiooni järk on suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. 50. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van’t Hoffi reegel ja Arrheniuse empiirilised võrrandid Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon 2 kuni 4 korda.
Keemiliste sidemete lõhkumiseks kulutatakse energiat Keemiliste sidemete tekkimisel eraldub energiat ja osakesed lähevad püsivamasse olekusse *Püsival ruumalal V toimuva reaktsiooni kiiruse määrab reageeriva aine või reaktsiooni produkti kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Reaktsiooni kiirus võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega astmetes, mis lihtsamal juhul vastavad reaktsioonivõrrandi stöhhiomeetrilistele koefitsentidele. aA + bB cC + dD v= kcaA cbB , kus k on reaktsiooni kiiruskonstant, ja reageerivate ainete kontsentratsioonid ning a ja b stöhiomeetrilised koefitsiendid. *Reaktsiooni kiirus on alati positiivne suurus. *Kiiruskonstant k on reaktsiooni kiirus kontsentratsiooniühiku kohta. Reaktsiooni kiirus sõltub: *reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist *olekust *peenestusaste *temperatuurist *katalüsaatoritest *rõhust (gaaside puhul)
Keemiliste sidemete lõhkumiseks kulutatakse energiat Keemiliste sidemete tekkimisel eraldub energiat ja osakesed lähevad püsivamasse olekusse *Püsival ruumalal V toimuva reaktsiooni kiiruse määrab reageeriva aine või reaktsiooni produkti kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Reaktsiooni kiirus võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega astmetes, mis lihtsamal juhul vastavad reaktsioonivõrrandi stöhhiomeetrilistele koefitsentidele. aA + bB cC + dD v= kcaA cbB , kus k on reaktsiooni kiiruskonstant, ja reageerivate ainete kontsentratsioonid ning a ja b stöhiomeetrilised koefitsiendid. *Reaktsiooni kiirus on alati positiivne suurus. *Kiiruskonstant k on reaktsiooni kiirus kontsentratsiooniühiku kohta. Reaktsiooni kiirus sõltub: *reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist *olekust *peenestusaste *temperatuurist *katalüsaatoritest *rõhust (gaaside puhul)
Kc on iseloomulik konstant, mis oleneb temperatuurist, kuid ei olene reageerivate ainete kontsentratsioonist. 41. Reaktsiooni kiirus, massitoimeseadus. Püsival ruumalal V toimuva reaktsiooni kiiruse määrab reageeriva aine või reaktsiooni produkti kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega astmetes, mis lihtsamal juhul vastavad reaktsioonivõrrandi stöhhiomeetrilistele koefitsentidele. Reaktsiooni kiirus on alati positiivne suurus. Kiiruskonstant k on reaktsiooni kiirus kontsentratsiooniühiku kohta. Reaktsiooni kiirus sõltub: reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist olekust peenestusastmest temperatuurist katalüsaatoritest rõhust (gaaside puhul) 42. Reaktsiooni järk. Keemilise reaktsiooni mehhanismi uurimisel on oluline teada reaktsiooni järku.
annaabi.ee 
