a. Kõik energiad 5 tagasilöögiprootonid osakesed, rasked lõhestusfragmendid 20 3.4 Efektiivdoos Ekvivalentdoosi mõistet kasutatakse siis, kui kiiritus mõjub individuaalsetele kudedele või elunditele. On aga selgunud, et kahjustavad stohhastilised efektid, mis on tingitud mingi kindla suurusega ekvivalentdoosi poolt, on erinevate kudede ja elundite korral erinevad. Seepärast korrutatakse iga koe või elundi ekvivalentdoos nn. koefaktoriga WT Niimoodi saamegi efektiivdoosi. Rangemalt on efektiivdoos defineeritud järgmiselt: TTTHWE=, kus HT on ekvivalentdoos koes T ja WT on koe T kaalufaktor. Summeerimine toimub üle kõigi kiiritatud kudede või elundite. Koefaktorid Tabelis 3. Kude või Koefaktor elund Sugunäärmed 0,20 Luuüdi 0,12 Käärsool 0,12 Kops 0,12 Magu 0,12 Põis 0,05 Rinnad 0,05 Maks 0,05 Söögitoru 0,05
Bioloogiline poolestusaeg biokoes laguneb radioaktiivne aine füüsikaliselt ning organism viib seda ainet samaaegselt loomulikul teel organismist välja. 101. Mis on kiirgus-, neeldumis- ja efektiivdoos? Nende ühikud. Kiirguse bioloogilist toimet iseloomustatakse ja mõõdetakse kiirgusdoosiga, ühikuks on Sivert=J/Kg. Neeldumisdoos kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massi ühiku kohta, ühikuks Gray. Efektiivdoos on ekvivalentdoos korrutatud koefaktoriga, sõltub koest ja kiirgusest, ühikuks J/Kg. 102. Milline on ioniseeriva kiirguse bioloogiline toime? Avaldavad mõju keskkonnale, siseorganitele, närvisüsteemile. Toime sõltub sellest, milline organ on kiirituse saanud, organi bioloogilise tähenduse määravad raku omadused. Kui DNA on kahjustatud, võivad tekkida geneetilised haigused. 103. Milles seisneb ionisatsioon? Ionisatsiooniks nim elektroni eemaldamist aatomist või molekulist. Laetud osakeste ja
Joonis 1. Koagulatsioon Allikas: World Federation of Hemophilia Hüübimiskaskaad Hüübimine on protsess, millest võtab osa palju faktoreid. Kokku on 13 hüübimisfaktorit ja igale neist on määrtud rooma number (I-XIII). Huubimist saab algatada kahe raja aktiveerimisel. Nendeks on välimine ja sisemine rada. Radade uhisosa algab faktor X aktiveerimisest. Välimine rada on uldiselt esimene rada, mis huubimise protsessis aktiveerub kokkupuutel valgulise koefaktoriga, mida tavaliselt veresoontes ei leidu. Veresoone vigastuse ja koefaktori verega kokkupuutumisel, aktiveerib koefaktor faktori VII. Factor VII päästab valla reaktsioonide kaskaadi, mille tulemusel toodetakse kiiresti faktor X. Sisemine rada aktiveeritakse veresoonesisese vigastuse korral. Sisemine rada algab faktori XII atkiveerumisega. Sisemise raja komponente võib aktiveerida ka väline rada. Näiteks võib faktor VII lisaks faktor X aktiveerimisele aktiveerida ka faktori IX
kiirgustundlikkusega. On tõesti raske geneetilisi mutatsioone esile kutsuda pead või käsi kiiritades, kuid kilpnääre ja rinnanäärmed on kiirgusest tingitud vähile tunduvalt vastuvõtlikumad. Arvestades erinevate kudede erinevat tundlikkust kiirguse stohhastiliste tagajärgede suhtes on välja töötatud kudede tundlikkust iseloomustavad faktorid, millega ekvivalentdoosi korrutades saadakse efektiivne doos. Efektiivne doos on kõikide eksponeeritud organite ja kudede vastava koefaktoriga kaalutud ekvivalentdooside summa. E = wTHT T Kude või organ Võimalik toime Koefaktor (wT) Gonaadid Geneetiliste mutatsioonide 0.20 tekke oht 2 põlvkonnal järglastel Punane luuüdi Leukeemia 0.12
annaabi.ee 
