Otsaga; Irina Nikitina/ Veera Satrova kaksikrolli "Kahes kevadpäevas", kus oli väga huvitav ja nõudlik lavastajatöö Georgi Ansimovilt; Frasquitat "Carmenis", mis pakkus muusikaliselt enam kui eelnenud osad; algul loomusele ja senisele ampluaale võõrad Madeleine'i "Savoy ballis" ja Ilonat "Krahv Luxemburgis". Nende kahe viimase rolliga astus Helgi Sallo välja subretimainega artisti staatusest ja tõestas end elegantse operetiprimadonnana. 5 mänginud ka Koduteatri kõrval on Helgi Sallo jõudnud mängida ka Tallinna Vene Draamateatris (Linda osa Steini draamas "Võõrastemaja «Astoria»", 1970), Viljandi teatris "Ugala" (Heleni osa Molnàri komöödias "Kaardiväeohvitser", 1985), Tallinna Draamateatris (nimiosa R.Shermani "Mary Poppinsis", 1987), Vanalinnastuudios (Fräulein Schneider Kanderi "Kabarees", 2003), teinud kaasa paljudes muusika- ja telefilmides ("Meloodia-68", "Teatriöö", "Sa oled mu majakas",
Tallinnlased (tollal u 10000 elanikku) olid küll teatris väga huvitatud, kuid näitetrupi ülalpidamiseks jäi sissetulek siiski liiga väikeseks ja seepärast anti külalisetendusi ka teistes linnades: Tartus ja Riias. Esimeste kohalike harrastusteatrite teke 18. sajandi lõpul 1780. aastal tekkis Eestis mitmeid harrastusteatreid. Näiteks rajas vabahärra Fr. Von Rosen Virumaale Kiikla mõisa oma lastele harjutamiseks ja külaliste lõbustamiseks koduteatri. Teine harrastuslik erateater tekkis Paldiskisse, kus üks kohtuametnik laskis maja suure saali omal kulul teatriks ümber ehitada. Paldiski meelitas etendustega kohale tallinlasedki, näiteks Kotzebue. 18. sajandi lõpul sai Eesti korraks oluliseks kohaks ka maailmateatri seisukohalt. Nimelt suunati Tallinnasse riigiametnikuna tööle tol ajal Euroopas väga populaarne saksa draamakirjanik August von Kotzebue (1761-1819). Autori rohkem kui 200 näidendist suurem
aastal 3.aprillil esietenduvale " Minu veetleva leedi" esietenudsel : Peaaegu nelikümmend viis aastat tagasi, kui 1963ndal aastal "Minu veetlev leedi" "Estonias" lavale jõudis, oli veel suhteliselt noo balletisolist samas teatris, kes selataga mitmeid "pirintsi" ja muid "tähtjaid" balletirolle, ning kel "etole du ballette sovietique'ina" käidud nii Prantsusmaal, Sveitsis, India, Nepaali ja veel igatsorti lavalaudadel esinemas. Ega mind koduteatri operetilavastused eriti paelunud. Minu arvates olid nad sageli... Aga see selleks. "Leedit" tuli lavastama "keegi" Voldemar Panso, kellst olin loomulikult üht-teist kuulnud, tema lavastusigi näinud, kuid minu jaoks ja arvamustmööda oli ta tollal sõna otseses mõttes lihtsalt hireakas, kauge sõnateatri 43-aastane kuulus lavastaja, teatrikooli rajaja ning pedagoog. Ei osanud tollal undki näha, et temast saab kord
annaabi.ee 
