Nad kestuvad. Ptk. 12 Roomajad on olulised toiduahelas, nad on näriliste arvukuse ohjeldajad, neid kasutatakse ravimitööstuses (ravimid ja vaktsiinid), toidukd, nad on lemmikloomad. Ptk. 13 Lindude keha on püsivalt soe. Neil on: tiivad, suled, kerge luustik, voolujooneline keha, lennulihased. Neil on soendamiseks katttesuled ja udusuled, õhku tõusmiseks hoolsuled. Ptk. 14 Linnud on putukate ja näriliste arvu vaoshoidjad, tähtsad toiduahelas, inimesed söövad neid, kodustavad neid, kasutavad ilulindudena, tehakse patju, ta hävitab taimkahjureid, kakaväetis. Ptk. 15 ja 16 Imetajad on karvased neljajalgsed loomad. Neil on higi-ja rasunäärmed, rasvkoekiht e pekk. Imetajad jagunevad lisaks: veeloomad, puudeelanikud, õhuloomad, maapinnal elavad. Imetajad mõjutavad taimestikku ja loomastikku Ptk. 17 Organismide ja väliskeskkonna vahel toimub pidev ainete vahetamine. Kõik organismid vajavad energiat
Kassiga ju ei pea väljas käima, vaid liiva vahetama, kuigi see ka töö aga oma lemmiku jaoks tuleks seda teha. Kass on väga tore kaaslane ja alati kuulab, mida inimene talle räägib, ta on nagu parim sõber, kuid ei räägi vastu. Autoril endal on olnud samuti elu jooksul 1-2 kassi (autor). 30 8.1.1.1. Küsitluse kokkuvõte Kassid on ühed armsamad ja tuntumad loomad maailmas. Paljud inimesed üle maailma kodustavad neid ja hoolitsevad nende eest. Eestlaste jaoks on kassid samuti väga olulised loomad, ning paljud armastavad neid väga. Autori küsitluse tulemused olid huvipakkuvad. Paljud eestlased arvasid, et hoolitsevad oma kassi eest piisavalt, kuid kui küsiti kuidas tuleks õigesti hoolitseda siis toodi välja ainult mõned näited: söök/jook, mängimine, magamisase, ronimispuu. Väga vähesed kirjutasid, et kassiga tuleks arsti juures pidevas kontrollis käia
-Mis motiveerib inimesi eri kultuurides tootma, jaotama või vahetama ming tarbima? Keskendutakse indiviididele, kes osalevad majandussüsteemis. Kõik maailma ühiskonnad elatishankimise viisi järgi kaheks: *Anastava toiduhankimisviisiga ühiskonnad - inimesed ise midagi ei kasvata, aga tarbivad mida looduses leida on, nt kütid, kalurid ja korilased, tarbivad seda mis looduses on *Viljelevaga toiduhankimisviisiga ühiskonna - panustavad sellesse,et nende elatusvahendi oleks olemas, kodustavad loomad, kasvatavad ise taimi, nende toiduallikas on koguaeg enda kontrolli all. NT karjakasvatus ja põlluharimine. Mingis ühiskonnas inimesed võivad tegeleda nii viljeleva kui anastavaga, Võivad olla omavahel segunenud. Ühiskonnad, kus elatakse küttimisest, jälgitakse, etloodusressursid taastuksid, püüavad mitte üleküttida. Seotud sotsiaalse süsteemi ja poliitilise struktuuriga. Nt kütid, kalurid, korilased – väige grupp inimesi elab suurel maaalal. Kasutavad
eksperiment, mille korral inimene sünnib tulnukate maailmas ja pärast sündi suudab inimene kohaneda nende keskkonnaga ning lõpuks ka elada koos võõrliigiga. Taolisi eksperimente on tulnukad inimeste peal sooritanud ja nendel eksperimentidel on olnud ka positiivseid tulemusi. See tähendab seda, et need eksperimendid vihjavad otseselt inimese sobitamist tulnukate rassiga ka nende eluajal, mitte ainult sündimise ajast. Need eksperimendid sarnanevad selliste juhtudega, mille korral inimesed kodustavad omale metsikuid loomi ( näiteks lõvisid ), kui nad kohe pärast nende sündi võtavad enda juurde elama. 1.3 Inimkonna päritolu Nüüdisaegne teadus on veendunud selles, et inimene on pika aja jooksul põlvnenud primaatidest ehk ahvidest. Selline arusaam sai alguse juba siis, kui C. Darwin väljastas 19. sajandi keskel oma evolutsiooniteooria. Hiljem sõnastas ta ka inimese evolutsiooni ahvidest. Alguses võeti seda
annaabi.ee 
