Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. 2. Loomad Salumetsa mullaloomade rohkus on võrreldav põllumullas elavate loomade rohkusega.Siin võib sageli leida tuntuimaid mullaloomi , vihmausse, keda muude metsatüüpide muldades leidub harva.Ka rohurindes on selgrootuid rikkalikult,sest taimeliike,millest toituda , on rohkesti.Salumetsas võib ka kohata metssiga.Võrreldes kodusega on metssiga saledam ja kõrgemate jalgadega.Keha on kaetud mustjate harjaste karvadega.Metssiga eelistab elupaigana niiskeid leht-ja segametsi. 3. Linnud Salumets rõkkab kevadeti linnukoorist.Mitte üheski metsatüübis ei pesitse nii ohtralt linnupaare kui salumetsas.Laululindude seas on tavalised metsvint ja lehelinnu liigid.Kevadöödel kuuldub salumetsas sageli ööbikut.Ööbik on varblasepikkune, kuid varblasest saledam.Kuulsaks on teinud teda laul.Ööbiku
meelepärane. Ei sõditud ju oma kodumaa eest. Rahu tagamine muutus vaid sõnakõlksuks kuskil paberil ning inimeste suus. Kaitseväele pandud uued ülesanded erinesid eelmistest kogemustest. Üle pika aja pidid Eesti kaitseväelased kannatama kaotusi ning seekord võõral maal võõraste elude eest. Lahingutes osalemine koos kaotustega aga ei murdnud meeste vaimu. Vormikandjate enda jaoks pakuvad need missioonid suuremat teenistust võrreldes kodusega. Nüüdisajal võib seda nimetada tööks välismaal, mis on võrreldav ehitajate tööle minemisega Soome, kus palk on kordi suurem. Muidugi eemal lähedastest inimesest pole lihtne, kuid saadavad hüved on piisavaks kompentatsiooniks. Meestel esineb peale karjääriliste ja palgaliste huvide missioonile minekuks ka teistsuguseid motivaatoreid. Operatsioon kaugel maal on ideaalne võimalus erinevate kultuuridega tutvumiseks - moel, mis muidu oleks peaaegu võimatu. Elatakse ju eri
• Piirab tema tegevust • Paljud usudnid sätestavad naise elu rohkem kui mehe oma • nt. hiina päritolu konfutsianismis oli naise kõige tähtsam roll alistumine ning sõnakuulelikkus algul isale, siis mehele ja leseks jäädes vanimale pojale • Naistele ei jagatud haridust • Kõige tähtsam on mehe perekond ja selle nime edasi kandmine • Tüdrukuid hinnati vähem, sest ei kanna perekonnanime edasi • Usklikkus on tihedamini seotud argise ja kodusega. • Oluline koht sünimise, abiellumisega seonduvates ning ravitsemisriitustes, samuti suremisega seotud riitustes (surnukeha pesemisel, itkude laumisel) • nt. rangetes islamimaades ei osale naine väljaspool kodu usulistel riitustel sama tihti kui mees, samuti ei saa ta töötada usulistes ametites; juudi abielunaise usuline kohustus on küpseada sabatileiba, nõuda rituaalset puhtust ja süüdata kodused sabatiküünlad hetk enne
Aga kodu roll väärtuste kujunemisel? Jah, kodu mõju on tohutu. Aga olgem ausad kodune väärtuskasvatus on paljuski juhuslik. Kui ma näiteks enesevalitsuse kaotan ja raevunult oma mudilase peale karjun, siis jätab see oma jälje. Laps haavub ja õpib, et nii see elu käib. Küllap peagi ka jäljendab. Kui tihti me viitsime end analüüsida, oskame selliseid seoseid luua ja suudame protsessi teadlikult juhtida? Just see on kolmas müüt arvatakse, et lasteaia väärtuskavatus on kodusega võrreldes tühine. Aga kui palju on tegelikult kodusid, kus on lisaks ajale ja tahtmisele ka oskust väärtuste kujundamisega mõtestatult ja järjekindlalt tegeleda? Kus ollakse ühiskonnast ja selle hädadest kolm sammu ees? Loodan, et neid on palju, nii et kodud ja lasteaiad saavad oma jõud ühendada. Nelli Jung, Tartu Ülikooli eetikakeskus Postimees 28.08.2010 Autor on äsja ilmunud TÜ eetikakeskuse ja Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi välja
annaabi.ee 
