Maavägi Maavägi on kaitseväe peamine väeliik Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral. Maaväe ülem: kolonel Indrek Sirel Merevägi Mereväe peamine eesmärk on Eesti territoriaalvete kaitse ja põhiülesanne miinitõrje. Mereväe laevade kodusadamaks on Tallinnas asuv Miinisadam Mereväe ülem: mereväekapten Igor Schvede. Õhuvägi Eesti õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi ning tagab strateegiliste objektide õhukaitse. Õhuväe prioriteet on õhuseire ja vastuvõtva riigi toetuse osutamine. õhuvägi vastutab kõigi õhuoperatsioonide eest Eestis. Õhuväe ülem: brigaadikindral Valeri Saar Kaitseväeteenistuse kohustus Kehtib 16-60-aastastele tervetele Eesti meeskodanikele.
kasutatavatest alustest. Eestil on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ja miiniinfokeskus, mille ülesandeks on Eesti vete miinisõjaga seonduvate andmebaaside haldamine ja täiendamine. Eesti osaleb aktiivselt Läänemere-äärsete riikide miinitõrje-alases infovahetuses. Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetes kahjutuks tehtud 850 lõhkekeha. Mereväe laevade kodusadamaks on Tallinnas asuv Miinisadam, mis on võimeline vastu võtma ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused. Merevägi ja miinitõrje Eesti Merevägi on koostöös Euroopa riikidega viinud läbi mitmeid miinitõrjeoperatsioone ja -õppuseid. Nende eesmärgiks on Eesti territoriaalvete puhastamine peamiselt kahe viimase maailmasõja ajal veesatud meremiinidest ja muudest veealustest lõhkekehadest. Kuigi Merevägi taasloodi alles 1994
PAUS pool tundi. Soovijad saavad kas Orjaku sadama pubis keha kinnitada või loodusrajal kõndida. Jätkame ringsõitu saarel ning järgmiseks peatuskohaks on Sõru sadam.Sadam asub Emmaste vallas Pärna külas ning asub Soela väina ääres. Sadama peamiseks tegevusalaks on Saaremaa ja Hiiumaa vahelise parvlaevaliini teenendamine. Laevatee viib Sõrust Saaremaale Leisi valda Triigi sadamasse. Sõru sadama kanal on kodusadamaks 1939.aastal ehitatud kolmemastilisele purjelaevale ,,Alar". Lagunenud mootorpurjekal on lastiks mälestused hiiu meeste merenduse hiilgeajast, laiemas mõttes on seal aga kogu rahva keerukas saatus. Kohalike oma kätega ehitatud laev on sõitnud merd eri nimede ja lippude all. 1998. aastal toodi teenekas merekündja ühe dollari eest tagasi koju. Kolmemastiline mootorpurjekas "Ernst Jaakson" ("Alar") on Eesti säilinud vanalaevadest suurim. Päeva viimaseks peatuspaigaks ning ühtlasi ka
Sõjaajal · kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele · korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised siseriiklikud ühendusteed 2) Mereväe peamine eesmärk on Eesti territoriaalvete kaitse ja põhiülesanne miinitõrje. Mereväe laevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavatest toetuslaevadest. Mereväe laevade kodusadamaks on Tallinnas asuv Miinisadam. Samuti on Miinisadam võimeline vastu võtma NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused. 3) Õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi ning tagab strateegiliste objektide õhukaitse. Õhuväe prioriteet on õhuseire ja vastuvõtva riigi toetuse osutamine, õhuvägi vastutab kõigi õhuoperatsioonide eest Eestis. Kaasaegne õhuseiresüsteem võimaldab koostööd
annaabi.ee 
