oma psühhohügieenile ja seetõttu on nende lastel ka väiksem risk saada keskondlikest teguritest põhjustatud tervisehäireid. Suurema osa käitumisest õpime tahtmatu õppimise käigus, siia alla käib ka käitumismustrite ja väärtushinnangute omandamine. Psühholoog Riina Türkeli sõnul käitub laps kellest kodus hoolitakse ja kelle vajadustega on arvestatud üldjoontes paremini kui laps keda ei mõisteta ja keda ignoreeritakse. Kuid kehv kodupoolne toetus, kitsad majanduslikud olud ja impulsiivsem reageerimine pole alati käitumishäirete ainupõhjustajad. Oma suurt osa mängib ka lasteaed, kool ja eakaaslased. See on see keskkond, millel on võimalus geneetilisi eelsoodumusi kas leevendada või hoopis võimendada. Esimesed käitumisprobleemide alged saavad alguse juba lasteaias, kuid enamasti ei pöörata sellele suuremat tähelepanu, välja arvatud eriti ekstreemsetel juhtudel. Arvatakse, et väikesed lapsed on
võimustruktuur; otsuste tegemine; emotsioonide väljendamine peres; perekonna eesmärgid, väärtused; perekonnaliikmete rollid; tavapärane inimestevaheline suhteline. o Perekonna tugevad küljed. Nende järgi saab perekonda hinnata. Põhiline asi on suhtlus, kuidas omavahel suheldakse. Olulised on, kas on paika pandud reeglid. Riskifaktorid, mis on seotud koduga: Kodu madal sotsiaalmajanduslik olukord Kodu ja kooli vaheline puudulik kontakt Kodupoolne vähene huvi kooli suhtes Pereliikmete madal haridustase Varasemalt koolist väljalangenud pereliikme olemasolu Varajased täiskasvanu kohustused (tööleminek, nooremate eest vastutamine). Vanemate alkoholism Lapse väärkohtlemine Vanemate abieluprobleemid Vanematevahelised vägivaldsed suhted Lahutus Üksikvanem Kasuvanem Sage kolimine Reeglite ja kontrolli puudumine KIUSAMINE. Riskifaktorid: Kiusaja:
- Emotsioonide väljendamine (Kas üldse, kuidas? Milliseid?) - Perekonna eesmärgid, väärtused - Perekonnaliikmete rollid (kes mida täidab? Kas ema rolli täidab ema v hoopis kõige vanem õde) - Tavapärane inimestevaheline suhtlemine (viisakusreeglid, vabanust palumine) + perekonna tugevad küljed 2) Koolist väljalangemise riskifaktorid: Kodu madal sotsiaalmajanduslik olukord Kodu ja kooli vaheline puudulik kontakt Kodupoolne vähene huvi kooli suhtes Pereliikmete madal haridustase Varasemalt koolist väljalangenud pereliikme olemasolu Varased täiskasvanu kohustused (tööleminek, nooremate eest vastutamine) Vanemate alkoholism Lapse väärkohtlemine Vanemate abieluprobleemid Vanematevahelised vägivaldsed suhted (vaimne+füüsiline) Lahutus Üksikvanem seotud teiste riskifaktoritega, nt majanduslikud probleemid
annaabi.ee 
